Defi wind 2018

Nagu eestlastel juba traditsiooniks on saanud käiakse surfihooaja alguses ära Prantsusmaal, kus toimub maailma suurim purjelauavõistlus- Defi wind. Kuna päris mitu aastat on võistlus ära jäänud siis on osalejaid veidi „vähem“. Tegelikult oli kirjas ligi 1200 surfarit, kuid ligi 200 kohta jäi veel üle. Kes Defi Windiga kursis pole, siis tegu on ühe suure festival/maraton üritusega lõuna-prantsusmaal, vahemere ääres, Gruissani külas. Iga sõit toimub „rabbit“ stardiga- ehk startida tuleb kaatri ja märgi vahelt, aga alles siis kui kaater on eest läbi sõitnud ja stardiliini avanud.

Defi wind- rabbit start
Defi wind- rabbit start
Seejärel kihutavad üle tuhande surfari Port Novelli, mis on ca 7-8km kaugusel. Terve aeg paakstaagi/külgtuule kursil. Sealt uuesti tagasi Gruissani alla, uuesti Port Novelli ja finish uuesti Gruissanis.
Defi wind- pöördemärk Port Novellis
Defi wind- pöördemärk Port Novellis
Kokku tuleb seega 35-40 km kihutamist. Teada on et tegu on ainulaadse kohaga kus sellist massiüritust üldse teha kannatab, sest kuskil mujal pole nii tugevat risti kaldaga tuult. Kes siin kandis on käinud on ilmselt kuulnud „tramontanast“- ehk tuul mis tuleb mägedes ja puhub üsna tugevalt, eriti päikselise ilmaga. Seda tõestab väga hästi see, et nädal enne Defit saime koguni 3 korda käia siin lähedal La Franquis speedi sõitmas , Eesti rekordeid parandamas. Tavaliselt, kui suund on õige ja päike väljas, võib prognoosile julgelt 10 knotsi juurde panna. Tänu sellele on nii suur üritus üldse võimalik, sest ei kujuta ettegi kuidas need 1000+ surfarit vaikse tuulega stardist minema saaksid.
33101396_1664684033581228_1671772438934847488_n
Kohale tulime see kord u 2 nädalat enne võistlust, et hoogu koguda. Kuna mul jäi see aasta talvine laager ära, siis olid ka uued purjed kõik veel testimata/trimmimata. Sõita saime korralikult. Esimesest 9st päevast sai sõita 8. Edasi pidi juba vaatama hakkama, et end üle ei väsita enne võistlust. Liiga hästi mul see välja ei tulnud, kuna peamine eesmärk siia tulles oli hoopis speedi rekordid. Esimene eesmärk oli 80 ette saada, mida esimesel korral ei tulnud- üle 4h sai kihutatud, aga kui kord aastat sainult kiirust sõita siis läheb aega et hoog ülesse saada. Teisel korral oli juba natuke kindlam tunne, ning sai veelgi pikemalt sõidetud, kuni lõpuks see 8 ette tuli. Esimese eestlasena üle 80 km/h! Paraku polnud kallas kuigi soodne ja vaatamata max 81-le ei õnnestunud Eesti rekordit 10-sek üle sõita (Ametlikud eesti rekordid on 1x10sek ja 1x1h)33037629_1664684533581178_1429755618830319616_n. Päev enne defit läksime uuesti proovima ja ega ma väga optimistlik ei olnud, sest prognoos oli lahja. Päeval tuli aga päike välja, Tramontana hakkas võimendama ja rekordid hakkasid kukkuma. Lõpuks tuli koguni 10seki keskmine 81km/h- endine rekord oli 77.33100566_1664684353581196_2204151609712181248_n
Prognoos Defi ajaks lubas see aasta ka tuult- 2a tagasi kui käisin siis sõita ei saanudki. Esimene päev, ehk neljapäev ja viimane ehk pühapäev oli prognoos väga hea. Neljapäeval kell 13 oligi avamine ja skipers meeting. Kui umbes tund aega olin seal prantsuskeelset mulinat kuulanud (vahepeal räägiti paari sõnaga ingliskeeles ka), viskas mul üle ja tulin ära. Panin rahulikult asjad kokku, viisin 2 komplekti randa, sõin, ajasin kalipsogi juba selga, ning läksin tagasi. Tunne oli selline nagu polekski vahepeal ära käinud, sest samasugune pläkutamine käis edasi. Prantslastega rääkides saingi teada et üritatakse aega viivitada, et õhtu poole tuul veidi rahuneks. Lõpuks poole 3 aegu pandi ka stardi protseduur käima- siin antakse 1h enne starti hoiatus, ning kõik saavad kellad käima panna. Seejärel jooksevad kõik korraga end välja regama (rannas oli lauad koos nimekirjadega, kuhu tuleb alkiri panna enne vette minekut ning tagasi tulles). Kuna minul olid kõik asjad valmis otsustasin kohe proovima minna. Ametlikud tuuleandmed olid ca 30 knotsi, puhangutega 40, aga hirjmutati et Port Novellis on veelgi tugevam. Läksin alustuseks 6,4 ja manta 54ga. Stardialas tundus kõik normaalne, aga veidi maad edasi olid juba puhangud päris tugevad. Oleks tavaline lühike slalli rada, poleks probleeme, aga 40km maratoni tundus kahtlane. Eks tunda andis ka need eelmised pikad speedi päevad. Läksin tagasi kaldale ja võtsin 5,2, mis tundus üsna paras.
Teada on et kui 1200 surfarit tahab korraga minema saada, on start ülioluline. Olen kuulnud palju lugusi kuidas jäädakse stardis tiksuma või ujuma, nii et üritasin iga hinna eest seda vältida. Paraku jõudsin ikka veidi liiga vara liinile ja nii me seal väga suure pundiga poolklissis üritasime aega viivitada. Samas oli rahvast nii palju et ega hooga tagant poleks enam läbi mahtunud. Kuna rahvast oli palju, ei näinud ma täpselt millal kaater sõitma hakkas, nii et magasin stardi veidi maha.33043217_1664683923581239_1874254566116032512_n Samas sain glissis minema, nii et ei midagi hullu- 40km aega kihutada. Üsna kiirelt sai selgeks, et ega mul praegu sellist kiirust ei ole, et esimestega võidu sõita- lihtsalt tugeva tuule ja suure kiirusega jääb kontrolli puudu. Lisaks oli minu 5,2 veidi vähe- 5,6/5,8 oleks olnud ideaalne. Esimesel sirgel polnudki väga mingit erilist massiürituse tunnet- sain rahulikult vabas vees sõita. Enne märki vaatasin esimest korda seljataha, et teada kuidas märki võtma minna ja see vaade oli juba võimas- 1000+ surfarit kõik kihutavad nii kuidas jaksavad! Märgis õnneks liiga tihe liiklus veel ei olnud- sain ilusti märgi juurest jibe tehtud, veidi pumpamist ja rahulikult minema(Märgis olin näteks Ludoga(ESP-12) koos). Samas tuule suund oli päris kehva. Terve tagasi ots oli korralik krüss ja5,2 ning 74l laud pole just erilised krüssajad. Proovisin esialgu pidevalt hooga allapoole lasta, et siis vabas tuules jälle ülesse krüssata. Ega lõpuks liiga palju varu ei jäänudki, ning sain päris täpselt märgi kätte. Juba ees otsas oli mitmeid kes ei läinudki välja. Uuesti Port Novelli poole sõit oli lihtsalt täis hooga kihutamine- vajuta nii palju kui jaksad. Õnneks oli liiklus ka juba hõredam, nii et sai sõita täpselt nii nagu ise tahad. Viimane ots tagasi oli tuult juba selgelt vähe 5,2 jaoks aga kuidagi õnnestus ikkagi ilusti finishisse välja krüssata ja 33 kohaga lõpetada. Mõnus nauditav sõit, ei midagi erilist ega veri ninast väljas punnitamist, ning kui arvestada et stardis oli 1200 surfarit siis pole ka kõige hullem koht.
Teine võistluspäev tuult ei olnud ja tegelikult kuluski väike puhkepäev ära. Laupäev oli praktiliselt sama seis, ainult et vihmane ja udune ning teada oli, et mingi aeg tuleb torm peale. Läksime päeval järvele sõitma, aga ega sealgi väga ei puhunud. Foiliga sai vahelduva eduga sõita, aga midagi head polnud. Seejärel väike ringkäik Leucattesse kus toimus midagi suvealguse laadset- „päikese festival“. Päikest muidugi polnud, suhteliselt jahe ja rahvast tagasihoidlikult. 5-6 aegu hakkas järsku päris kõvasti puhuma ja korra käis isegi peast läbi mõte, et äkki antakse start. Samas ütles loogika kohe, et isegi kui kohe toimuks koosolek, kus pandaks 60min stardiprotseduur käima, siis enne 6-7 starti ei anta, ning see on juba liiga hilja, kuna tagumise otsa sõitjad jääks juba pimedale. Igaljuhul oli torm kohal, mis pidi järgmised paar päeva paugutama. Tagasi Gruissani sõites vaatasin telefonist teadet, et pühapäeval toimub koosolek kell 8 ja start9, ning plaanis 3 sõitu.33078805_1664684180247880_1953171996019785728_n
Pühapäeva hommikul 6:30 äratus… pilves, vihmane, tuuline ja ebameeldivalt külm- kirjade järgi 9C kuigi tundus külmem. Kui varem oli plaan lihtne- kõige väiksemad asjad kokku ja starti, siis nii lihtsalt ei läinud. Vihmane ilm surus tuult maha. Panin 5,2 ja 6,4 valmis lootes et liiga vaikne see tuul ikkagi pole. Soe kohv ja pudru sisse ning koosolekule. Taas tükk aega venitamist ja passimist. Pool rahvast pidi veel telgist väljas vihma käes ootama. Lõpuks pandi ikka aeg käima, sai end välja regatud, paks kalipso selga ja merele. Panin igaksjuhuks 6,4 ja 106- kui peaks olema samamoodi krüssu otsaga sõit, siis tuleb suurem laud kasuks. Startida oli nende suurte asjadega ikka väga lihtne. Loksusin vaikselt liinile, kaater kihutas eest läbi ja leegid.33042199_1664683893581242_1982772751710027776_n Pikalt sõita ei saanud, kui oli selge et asjad on ikka liiga suured. Laud laperdas, puhangutes ei suutnud purje maha tõmmata ja vaikselt vajusin läbi pundi tahapoole. Iga otsaga läks tuul ka järjest tugevamaks ja stabiilsemaks, nii et pidin lihtsalt läbi loksuma. Lihtne see polnud, sest ei mõju just kuigi innustavalt kui sinust lihtsalt kahelt poolt korraga mööda kihutatakse… jube. Kuidagimoodi sain lõpuni sõidetud ja mingi ime läbi olin 49. Tundus küll nagu oleks minust 200 korda mööda sõidetud.
Teiseks sõiduks panin väiksed asjad- 5,2 ja 74l manta. Start kuigi hea ei olnud ja esimesed said kohe algul vahe sisse. Endiselt oli tunne et kiirust lihtsalt pole. Põhjus ilmselt selles, et laud oli liiga väike. Nii väikse lauaga võib siledal küll kihutada, aga chopis hakkab laua liiga väike ahter läbi vajuma, ning pidurdama. Kohad väga ei muutunud- sõitsime pundiga terve raja läbi, ning tunne oli nagu oleks piiraja peal ning kiiremini ei saa. Lõpuks 43. 33045734_1664683793581252_2158589574433996800_n
Peale seda arvasin juba et ongi kõik, sest tundus et aega lihtsalt enam pole. Väss oli ka peal ja viskasin juba lebosse, kui Valde järsku tuli ja ütles, et tuleb veel üks sõit. Tundus küll imelik ,et nii hilja veel sõite tehakse, aga korraldajad ei tahtnud sõitjaid minema lasta mõttega, et lubati kolme sõitu, aga isegi ei üritatud.
Kuna väss oli korralik ja neljas sõit oleks nagunii mahaviskamise andnud, siis läksin lihtsalt läbi sõitma ja võtsin ikkagi väikse 5,2 purje ja laenasin Valkna käest natuke suurema 88manta. Kalda all panin jalad aasa ja täiegi minema- tundus, et kõik sobis. Stardis oli tunda et natuke on tuul juba järgi andnud, kuid sain ilusti minema, ning esimest korda oli tunne, et nüüd saab lõpuks võidu sõita. Selle asemel et läbi pundi tahapoole vajuda, suutsin ilusti tempos püsida ja isegi ette poole tõusta.33072694_1664683833581248_854732022713679872_n Veidi enne esimest märki hakkas aga tuul lahjaks jääma ja pidi kõvasti punnitama, et märki välja minna- õnneks oli minust all pool veel päris palju rahvast. 100m enne märki sai tuul päris otsa ja tiksusin ümber märgi- taas polnud ma ainus. Natuke veel tiksumist ja sain üsna kiirelt minema, aga kogu sõit oli kikivarvul pumbates. Millal viimati sai 8km ühel halsis 5,2 purjega pumbatud? Iga natukese ajapärast väsis keegi ära ja vajus glissist välja. Muidugi oli 30kiloseid ka kes tagant hooga tuli, kuid mõned üksikud. Talvine suusavorm andis tunda, ning pumpasin peaaegu lõpuni välja, kuni tuli kaater ja näitas, et sõit on katkestatud, mis oli ka üsna aimatav. Sellega saigi minu esimene Defi Wind läbi ja kohaks 35.32929976_1664683773581254_1131379460478599168_n
Peale võistlust jäi pähe kahetisi mõtteid- üks oli see, et midagi erilist ju polnudki see Defi Wind, nagu lubati. Teisest küljest jäi kripeldama see, et ma normaalse enesetundega kordagi sõita ei saanud- jäävad ainult oleksid ja poleksid, et mis oleks kui talvel oleks laagris käinud ja õiged asjad all? Võib-olla peab ikkagi uuesti minema. Igaljuhul põnev kogemus ja eks siis ole järgmistel aastatel näha kas lähen jälle või mitte