Slalli MM

Peale formula MM-i syltis läksin tagasi Kieli, aga kuna targa nutikella järgi pidin nädala puhkama et taastuda formulast siis sai suhteliselt rahulikult võtta. Paar korda sai küll slallikatega merel käidud, aga kuna tuult väga polnud siis jäid need sõidud väga lühikeseks. Pühapäeval võtsin ette teekonna Kielist Texelisse. Palju ummikuid ja teetöid nii et üsna pikk sõit tuli. Õhtuks aga ilusti kohal. Ööbimiskoht oli mul veidi kaugel- kämping 10km eemal. Kaardil ei tundunudki nii kaugel aga vähemalt oli hea rahulik koht. Esmaspäev oli regamine, ning kuna nädala prognoos lubas sarnast tugevat tuult nagu esmaspäeval ka reedeks siis otsustasin väikse testi ikkagi teha. Kuna IFCA-s on lubatud ainult 4 purje siis pidin valima kas regada 6,4 või 9,3. Läksin 7,1ga alutuseks peale, ning kohe oli selge et chopp/lained on ikka väga jubedad. Purje poolest kõik okei aga lihtsalt polnud võimalik kiiresti sõita. Tegin paari lühikese otsa kaupa testimist, vahepeal käisin jälle kaldal et asju timmida. Lõpuks tundus et sain asjad enamvähem paika ning kannatas juba sõita küll. Max kiirus oli muidugi ainult 51, mida on väikeste asjade kohta ikka vähe, aga vähemalt oli tunne juba parem. Seega otsustasin regada 9,3..7,1 sest kui laine veel hullemaks läheb nii et 7,1ga hakkama ei saa siis ei tundu reaalne et üldse kaatritega välja saadaks. Teisipäevane prognoos oli korralik- 15 knotsi merelt. Kaldal tundus nagu ka et puhuks, aga merelt tuli koguaeg infot et tuult pole… Lõpuks aeti meid ikkagi vette. Panin 9,3 kokku, kuna usaldasin nende tuulemöötjaid mis näitasid ainult 12 knotsi. Vette saades oli selge et realselt ongi vähem- võimalik et hoovus ajas mere rohkem vahtu ja sellepärast tunduski et puhub korralikult. Esimene väljakutse oli muidugi shorebreakist välja tiksumine, kuna eelmise päeva laine oli veel alles, aga õnneks midagi väga hullu ei juhtunud. Selleks et stardikaatrisse jõuda pidi kõvasti paute laduma- polnud eriti head tunnet. Tundus, et chopp mõjutas nii palju, et oleks vaja läinud pehmemat masti (või toppi), kuna praegu hakkas puri liigselt põrkama , ning mugavat asendit üldse ei saanud. Kahjuks või õnneks tehti ainult 2 esimese heati sõidud ära, ning siis saadeti meid kaldale kuna tuul oli liiga ebaühtlane. Rohkem tuult juurde ei andnud ka, nii et esimene päev piirdus sellega. Kolmapäevane prognoos oli üsna nutune, ning juba hommikul oli üsna kindel et sõita ei saa. Skipersil pakuti välja erinevad tegevused, mida päeva jooksul võiks teha- paintball, arrow attack, kardisõit jne. Kella kolme aegu lõpetati päev ära, kuna oli selge, et sellise rannailmaga pole mõtet meid õhtuni seal praadida. Neljapäevane prognoos oli juba parem, kuigi liiga optimistlik ma enam polnud, sest tundub et nad ootavad siin päris kaua enne kui sõitma hakkavad – tundub et poleks olnud seda 9,3 ikkagi vaja… Umbes üheaegu keeras aga suuna 90 kraadi ja hakkas järsku puhuma, ning läks sõiduks. Käisin varakult peal 9,3ga et veenduda, et kõik ikka klapib, ning tundus väga mõnus. Kui esimesed heatid juba startisin läksin ka peale, ning tundus et tuuli oli nüüd juba tugevam. Peas ketras kaks mõtet- mine kaldale ja võta väike puri, ning see on lihtsalt esimene pahvakas mis on ainult hetkeks tugev, nii et tasub jääda suure purje juurde. Tuulekraan oli aga nii lahti jäetud, et lõpuks oli meri valge- 20+ knotti. Pole just eriti head tingimused 9,3le, aga vahetama ka enam ei jõudnud. Nüüd hakkas peas ketrama mõte et kui nii korralikult üle on kas ma siis ikka edasi saan… Start enamvähem, sirge peal nagu foilisin ja teised väiksemate purjedega liikusid selgelt kiiremini. Märgis 5, aga just minu ees suutis inglane jibei ära pudistada ja sisse käia, nii et tõusin 4. Edasi ma isegi ei proovinud võidu sõita. Sõitsin ellujäämis režiimis lõpuni, et mitte katapulti panna või märgis sisse käia, ning lõpetasin 4, ehk sain edasi järgmisesse ringi. Kaldal läks kohe väga kiireks. Kuna polnud ju kuskil kirjas et nii palju hakkab puhuma, siis polnud väiksed asjad valmis. Rigasin kiiresti 7,9 ja 106 manta, ning merele tagasi. Tunus päris paras komplekt olevat. Start kõige parem ei olnud, aga kiiruse poolest keegi vastu ei saanud, nii et püüdsin esimesed märgiks kinni. Siin ifcas on aga märgi ruumi reegel, nii et kõik kes alt poolt tulid tahtsid järsku teed saada, nii et pidin korraliku ringiga minema. Õnneks sain vabas tuules kohe minema ja olin 3. Kolmandas märgis tundus et kõik juba selge. Tegin rahulikult oma asja, üritasin laine pealt jibeida, kui järsku Valentin lendas sisekurvist vahele. Oleks pidanud kindla peale jibeima märgi lähedalt ja mitte jätma teistele ruumi vahele tulla. Kuna sain segatud tuult siis tuli tagant veel itaallane ka mööda, nii et ühe jibeiga olin kohe mängust väljas- puhas enda viga. Kes pole ifca reeglitega kursis siis kui esimeses ringis välja langed lähed Dfinaali, teises ringis langed välja lähed Cfinaali, kolmandas ringis siis Bfinaali. Edasi hakkas tuul järjest vaikima, ning c-finaaliks tundus juba et läheb hapuks. Kõigepealt 2 üldist tagasikutset ja kolmandaga saime minema. Juba enne starti pumpasin u 20 korda, et üldse väikeste asjadega veel liikuma saada. Start õnneks korralik, jibeid ka täitsa enamvähem ja kuidagimoodi õnnestus lõpetada isegi 5-6 kohal (cfinaalis 16 sõitjat). Oleks ma kasvõi korraks jäänud rajal seisma siis poleks ilmselt enam käima saanud ka. Prooviti alustada ka uue ringiga. Nüüd panin jälle suure laua aga 8,6 purje. Kuna olin kohe esimeses heatis, siis palju aega polnud. Start korralik, kiirus hea, ning kindlalt 2 kohal algusest lõpuni. Peale minu heati rohkem sõite ei tehtud, nii et vedas mul. Reedene prognoos oli see mida kõik ootasid- lubas 25 knotsi ja otse sisse. Hommikul randa minnes tundus päris karm- just see shorebreak, ning kuna tuli otse sisse siis pidi välja krüssama. Suurt valimist varustuse osas polnud- 7,1 ja väike laud. Sain ka oma eelist kasutada ning rahulikult puhata, kui teised juba merel olid, sest mul alles 9s heat, millegi ca 45min peale esimest. Päris jube oli vaadata kuidas isegi prod olid kohati hädas et shorebreakist läbi saada, aga kui mina läksin siis kuidagi õnnestus kohe käima saada, ning ilma liigse väsitamiseta starti jõuda. Start selline harju keskmine, kiirus normaale, ning esimene jibe läks ka päris korralikult, nii et märgist kiirendades olin ilusti 3. Teises märgis ilusti laine pealt jibeides lendas järsku peruu kutt lihtsalt küljepealt sisse… ega polnudki midagi teha- sõit oli sellega sõidetud. Kaldale minnes andsin kohe protesti sisse, ning kiirelt lahendati see ära- sain heastamise ning seega edasi poolfinaali. Samas oli seis minu jaoks päris kehva- uime tagumine serve puruks. Rohkem uimesi mul võtta pole ka, nii et pidin sellega hakkama saama. Kaldalt uuesti vette minnes, ei suutnud aga kuidagi lainetest läbi murda. Umbes 10 minutit mässasin seal, pulss punases. Lõpuks minema saades läks aga ajaga juba kitsaks, ning pidin otse starti sõitma. Oli selge, et kui juba poolfinaalis oled, siis heat väga tugev, ning katkise uimega läheb raskeks. Start midagi head ei olnud, sirge peal laud ujus ringi, ning vöör oli koguaeg maha surutud. Siiski esimestest palju maha ei jäänud, aga lõppude lõpuks pole vahet kas jääd meetri või kilomeetriga välja. Bfinaalis lootsin et ehk läheb paremini… liinile jõudsin veidi liiga vara ja pidin pidurdama, nii et kohe pundi sabas. Jibeid olid õnneks normaalsed , nii et mõned kohad võitsin, ning lõpuks bfinaali 7. Arvestades seda et siin on vähemalt 20 sõitjat kes käivad regulaarselt ka PWA-l siis polegi väga paha. Järgmises eliminationis sain 2x olümpiavõitja sabas sõites ilusti teise ringi. Teine ring oli juba aga väga keeruline. Juba enne starti läks kitsaks, kuna oli kaatri eelis ja sõideti mind lihtsalt kinni. Peale esimest märki tundus et esimene punt on juba läinud ja midagi püüda pole, eriti sellise uimega. Kolmandas jibeis käisid 2 sõitjat sisse, ning järsku läks mul väga kiireks. Nüüd oli vaja kihutada elueest, sest edasipääs oli nii nii lähedal. Viimane jibe aga eriti hästi välja ei tulnud, ning hollandlasel õnnestus mind 5 meetriga edestada… Jälle oma lollus, oleks kohe alguses täiega pannud, poleks hollandlaselt variantigi olnud…. Nagu seis varustusega veel piisavalt halb ei olnud, siis ühe laine pealt maandudes käis jalast raks läbi, ning lõi valu sisse- täpselt sama asi mis tenerifel. Ülepinge varvaste tõstmisest, et aasades püsida(ainult 2 vasrvast 5st liikus veel). Cfinaal eel läks veel alt downhauli ots puruks, nii et puri jooksis ülesse… ühesõnaga paras jama. Kuna kalda all oli hull laine siis ei käinud ka iga sõidu vahel puhkamas, vaid triibutasin merel. See omakorda tõmbas kolmandaks eliminationiks täiesti läbi. Kuna juba hommikust peale oli arvutis mingi kala sees, siis oli mul suvalisi tulemusi sinna kirjutatud, see aga tähendas, et iga ring sain järjest raskemad vastased ja seda eriti kolmandas eliminationis. 4 väga tugevat sõitjat+mina. Ja taas, uim oli katki ja jalg tegi valu, nii et tundus väga keeruline edasi saada. Kogu sõidu sõitsin Casperi järel 5. Kohal ja ei leia kuskil varianti et mööda saada… seega edasi ei saanud. Mis nüüd eriti pahaseks tegi, oli see et varustuse purunemise, väsimuse jne töttu olid peaaegu kõik ülejäänud heatid sellised et 3-4 sõitjat. Ehk siis teised pidid lihtsalt läbi sõitma et edasi saada, mina pidin madistama 2 finalisti ja Bfinaali sõitjaga. Oleks arvutis mul õiged tulemused sees, siis vaevalt ma nii rasket heati oleks saanud… Kuna seis oli selline nagu ta oli, väss oli päris hull, siis ei hakanud üldse Dfinaali ronimagi, sest vaatamata sellele mis koha ma seal saanud oleks, oleks see olnud mahaviskamine. Õhtul korralik venituste pooltund, ning lõpuks hakkasid varbad ka uuesti liikuma. Laupäeval suurt midagi teha polnud. Tuult ei olnud ja juba 2 aegu lõpetati võistlus ära. Seega minule jäi 2Cfinaali 1Bfinaal ja 1 Dfinaal. Midagi erilist polnud, samas positiivne et kiirusega prodest maha ei jäänud. Nüüd oleks vaja lihtsalt rohkem võistelda, et vältida oma rumalaid vigu ja koguda kindlust.