MM 1.osa

Kuna MM oli pikk, ning juhtus palju siis sai ka palju kirjutatud- seega on see postitus kahes osas.
Teisipäev oli meil esimene päev MM-il. Algas see üsna uduselt. Päikest, tuult, sooja- midagi polnud, aga lootus oli, et ehk pealelõunat tõmbab tuule käima. Tund haaval lükati teateid edasi- suht nüri tegevus see ootamine ikka. Umbes 5 aegu, kui taas tunni edasi lükati ja pilt ei olnud seda nägu ka et tõstaks, ei viitsinud ma enam seal rannas passida ning tegin väikse tiiru linnapeal. Vaikselt vaikselt hakkasid puuladvad liikuma, ning lootus oli et ehk miskit ikka tuleb. Randa tagasi jõudes oli selge et läheb sõiduks. 12,5 kokku, kalipso selga ja merele. Esimene start anti alles 19 aegu. Tuul küllaltki vaikne, aga suurele purjele tundus justkui piisavat. Tükk aega mõtlesin,et kas startida parema või vasakuga. Tundus justkui vasaku eelis, samas suht riskantne, ning polnud kindel kas see ära tasub. Üks asi mis siin huvitav on, on see, et kehtib täielik saksa kord- must lipp. Ei mingeid heastamise võimalusi, oled üle, siis automaatselt võetakse maha. Lõpuks startisin kindlapeale paremaga suht liini keskelt. Sain juskui nagu minema, aga no polnud tuult, nagu tuuleaugus loksusin, siiski keegi mul seljatagant järgi ei jõudnud, ning pigem sõitsin teised nurgaga kinni. Üks kes minu taga kehvema nurgaga tuli, oli sakslane, kes oli sunnitud ära pautima ja kui nüüd natuke ette rutata, siis ta võitis lõpuks sõidu. Mina aga läksin ilusti laylineile välja, tegin paudi ja sõitsin märki, aga tuult oli endiselt vähe, nii et erilist minekut polnud. Need kes raja keskelt või paremast äärest läksid said korraliku tõsva pagi ja olid kohe pikalt ees. Seega olin järsku sattunud sinna tagumisse vagunisse, kuigi olin justkui kõik õigesti teinud. Üritasin mis ma üritasin, mõned kohad sain ette poole, aga lõpuks alles 11. Järgmine start tundus vähe rohkem parema halsi kasuks, nii et läksin sama taktigaga. Taas justkui tuult pole ja kuidagi ei saanud kohapealt minema kiirendada. Loksusin vaikselt, aga poole krüssu peal oli üks sakslane mulle alt ette pressinud ning teine tuli tagant kiirusega peale, nii et pidin u 100m enne õiget aega ära pautima. Nüüd polnud jälle raja keskel tuult, nii et Sebastian, kes mulle kiirusega peale sõitis võitis lõpuks sõidu, ning mina selle ühe hetkega kohe 14. Täiesti jube kuidas saab ikka ebaõnne olla. Tundub küll, et avameri ja tuul peaks ühtlane olema, aga meeletult palju oleneb sellest kas saad sinna tõstvasse pagisse või mitte. Kõrvuti sõites võiks ükskõik kellega võistelda, aga kui oled 100m eemal ja pagi ei saa, siis kaotad meeletult palju. Kuna kell oli selleks ajaks juba 21 saanud, siis rohkem punnitama ei hakatud, ning lõpetati päev ära. Kolmapäeval oli hommikul 9:30 kohe koosolek. Kuna aga puhus korralikult otse sisse, ning 2m shorebreak oli üleval siis ei olnud võimalik paatidega välja saada, ning lõpetati kohe formulate jaoks päev ära. Päeval toimus wavei võistlus, mis meenutas pigem eestikaid, sest keegi midagi erilist korda ei saatnud, aga eks oli keerulised tingimused ka. Neljapäevane prognoos oli hea, ning 9:30 koosolekul anti kohe teada et läheb sõiduks. Kuna laine oli suurem ning tuul tundus ka suht normaalne, panin 11.0 valmis. Merele minnes tundus aga tuult oluliselt rohkem kui kaldal olles. Minut enne vette minekut veel mõtlesin, et kas panna chikenid külge või mitte, ning vedas et lõpuks ikkagi panin. Startisin paremaga, taas liini keskelt, sain vabas tuules minema, aga kuidagi ei õnnestunud kohe nurka ülesse saada, nii et vajusin ees sõitja segatud lainesse. Kuna ei tahtnud ära pautida, siis kannatasin lihtsalt seal, ning otsustasin veidi pikemalt edasi lasta kui teised juba ära pautisid. See oli päris hea lüke. Sain tõstva pagiga ilusti märki välja ja võitsin sellega üsna korralikult. Allatuules andis aga tunda see, et puri oli veidi liiga vähe peale tõmmatud, ning kiirust väga polnud. Teist korda ülesse minnes tegin täpselt samamoodi, aga nüüd tundus tuul veelgi tugevam, ning pidin päris korralikult võimlema, et asju vees hoida. Samas tundus et ka teistel oli raske ja nii sõitsin näiteks Steveilt kiirusega alt läbi ette ning märgis olin 3, täpselt Preissi ees. Allatuules andsin minna nii kuis suutsin, ning endalegi üllatuseks polnud Preissil vastu midagi panna, ning suutin 3. Kohaga lõpetada! Kui nüüd oleksitest rääkida, siis kui oleks puri õiges trimmis olnud, oleks võinud ehk veelgi kõrgemal lõpetada, sest esimesed polnud üldse kaugel. Järgmises stardis tahtsin veidi rohkem kaatri poolt startida, kuna teadsin, et nurk on hea, aga stardis kipub kiirusega kehvasti olema. Nüüd jäi aga soomlane 5 sekki enne starti minu ees seisma, kuhugi mul minna polnud, ning kui pauk käis sõideti pea kohe mul pealt läbi. Proovisin kuidagi moodi olukorda päästa, aga sellises konkurentsis pole nii kehva stardiga midagi teha. Tundus et Preiss ka väga ei liikunud, ning madistasime temaga koos pool sõitu, kuni viimase allatuulega sai ta eest minema, ning mõned koha ette poole. Minule jäi alles 14. Koht mis peale 3 oli päris korralik pettumus.(pulsikell näitas max pulsiks 195 mis peaks olema minu maksimaalne, nii et ega rohke poleksi suutnud pingutada) Väike puhkepaus ning läksime uuesti. Kolmandas stardis sain natuke paremini minema, aga nüüd ei tasunud see nurka sõitmine end ära, kuna seal oli just tuuleauk, ning teiseltpool tulnud sõitjad võitsid kohe päris korralikult. Teisele ringile minnes avastasin, et puri oli kuidagi imelik- alumine liist oli puruks läinud, ning puri alt suht lame. Viimane allatuul oli väga raske, kuna tuul oli vaikinud, ning pidin kõvasti pumpama, et alumisse märki välja minna. Vahepeal juba mõtlesin et rohkem ei suuda, aga nii kui pumbamise järgi jätsin vajusin lainepealt ära, nii et varianti polnud ja pidin edasi tõmbama. Õnneks sain hakkama, ning lõpetasin täpselt Preissi ees 12. Kuna mul on kasutada ainult 1 poom ja 1 mast siis ei jõudnud kaldale minna, et teist purje ülesse rigada, nii et pidin kuidagi oma väikse ja katkise purjega hakkama saama. Tõmbasin alt rihma nii palju peale kui võimalik, et natukenegi kuju saada. Start päris korralik, paremaga pin endist, aga sellise purjega nurka hoida oli ikka väga raske, nii et vaikselt vajusin teistest alla poole. Allatuules vedas mul aga korralikult, ning sain hea pagiga vahet esimestega korralikult tagasi võtta. Teisel ringil tundus et kõik läheb normaalselt. Sõitsin taas vasakusse nurka, kuni hakkas vastu keerama. Viskasin paudi ära lootuses et teisel halsil tõstab, aga selleks ajaks oli tuul läinud, ning loksusin vaikselt ülemisse märki. Tundus et kaotasin päris mitu kohta, aga õnneks üks sakslastest ei läinud märki välja, ning pol-10 ei saanud märgi juures kohe käima, nii et võtsin järsku 2 kohta kohe ette poole. Allatuules jäid teised ainult kaugemale, aga kuna ees oli vahe juba nii suur, siis kedagi püüda polnud, ning lõpetasin 8. Ei tea kuidas selline asi õnnestus, sest alumine liist oli selleks sõiduks mitte ainult puruks, vaid ka sisse jooksnud, nii et puri nägi päris jube välja, lifti polnud, laud oli vees kinni ning nurk kehva. Kokkuvõttes endiselt 12.täpselt Preissi järel, aga eespool on 3-4 sõitjat päris lähedal, ning kuna järgmise sõiduga tuleb veel üks mahaviskamine, siis on võimalik veel tõusta.