Baltic Cup Leedus

Reedel sai alguse võistlushooaeg Leedu Baltic Cup-iga. Vaatamata sellele, et prognoos oli üsna nutune otsustasime paar päeva enne, et ikkag sõidame Leetu. Kuna Eestis ka ilmad üsna jahedad ja väga palju sõita pole saanud siis oli lootus ,et ehk saab vähemalt natuke trenni teha- järgmine võistlus mul juba MM. Neljapäeval kohale sõites tervitas meid Pärnu kandis lõrtsisadu- ilmselt esimene kord kui võistlustele sõites lund/lõrtsi sajab. Kohale jõudes oli aga ilm üsna normaalne, päike väljas ja +8. Majutuse otsustasime seekord võtta võistluskohas veidi eemale Ventesse, et ei peaks magama sellise külmaga seal Svencele konteineris, kus on üsna jahe. Hommikul randa minnes oli vaikne maatuuleke ülal ja tundus et saab kohe sõitma. 11:30 läkski lipp. 12,5 kokku ja merele. Kohati oli päris mõnus, kohati päris vaikne-nagu maatuul ikka. Juba enne starti läks meil Preissiga võidusõiduks- mitte meetritki ei tahtnud kumbki järgi anda, nii et pidin 10 sekki enne starti hoo maha võtma, et üldse liinile pääseda. Veidi pumpamist ja sain segatud tuulest ka välja, nii et kokkuvõttes läks isegi hästi. Kogu krüssu sõitsime üsna võrdselt- ütleks et Preissil gramm parem kiirus mul gramm parem nurk. Millegipärast oli aga meeletult pikk rada pandud, nii et tundus et krüssasime terve igaviku. Kui üks hetk kella vaatasin oli juba 8min täis ja polnud veel esimeses märgis. Märk oli aga ilusti tuuleauku pandud, nii et tule mis kursiga tahad, märgi juures keerab tuul vastu ja vaikib. Nii tunduski et kord oli üks ees kord teine. Lõpuks parkisime kõik sinna märgi juurde end ära.  Preiss ja lat-107 enamvähem koos, mina nende järel. Järgmine pagi mis tuli, jõudis aga minuni enne, nii et sõitsin neil pealt läbi ja keerasin esimesena allatuulde. Loogika ütles, et peaks kohe ära jibeima ning pagiga merele tagasi sõitma. Selle lükkega kaotasin aga päris palju, kuna mul vaikis tuul üsna kohe ära, ning teised sõitsid pagiga alla välja. Alumiseks märgiks olin 3-4, kuid jäin endale kindlaks ning pani taas mere poolt läbi, kuna ei suutnud välja mõelda ühtegi loogilist seletust miks oleks pidanud minema maatuulega kalda alla. Seekord tasus see ära ja kuidas veel. Ülesse märki jõudes ühtegi konkurenti silmapiiril enam ei paistnud. Allatuules tulin pagides jibeitades üsna rahulikult ja lõpetasin sõidu esimesena- ajaga 30min! Preiss kes oli teine kaotas juba üle 2 ja poole minuti. Peale seda päästeti mõned lohed, mis olid vette kukkunud, tõsteti rada grammi lühemaks, ning prooviti uut sõitu anda. Selge oli see, et tuul keerutas ja pagitas järjest rohkem. Stardist väga paljud minema ei saanud, aga mul õnnestus seekord päris hästi. Isegi Preiss vajus mul üsna kohe ahtrilainesse, kuid kahjuks vaikis tuul täiesti ära, nii et tuli sõit katkestada. Kuna kohtunikul siin optimismi jagub, siis proovis ta veel ühe korra starti anda, kuid nüüd polnud enam variantigi, et keegi käima saaks. Ei jäänudki muud üle kui meid kaldale ootama saata. Päeva jooksul aga midagi paremaks ei läinud, nii et 7 aegu lõpetati päev ära. Kokku olin merel 2h22min, millest siis see üks sõit oli 30min. Pulssi näitas 13 minutit viiendas tsoonis (ehk 90-100% max /176-195) ja 21 minutit neljadas tsoonis( ehk 80-90%max-st / 156-176). Ehk siis päris korralik tööpäev, vaatamata sellele et ainult 1 sõidu saime kirja.

Laupäevaks oli prognoos pigem hommiku poole, ning seega tõsteti esimene start kella 10ks. 9 aegu randa minnes oli tuul aga üsna tagasihoidlik- suund veidi rohkem maa pealt kui eile. Umbes 11 aegu hakkasid vaikselt pagid üle käima, ning aeti meid vette. Kohe alguses oli selge et tuult vähem kui esimene päev, ning tundus kahtlane kas üldse sõita saab. Meil jätkus Preissiga match race. Stardis jälle poole meetrise vahega, pumpasime end kuidagi linnilt ülesse, kuid 100m hiljem jäin tiksuma. Veidi aega hiljem ka Preiss. Teine start  läks täiesti metsa. Ei suutnud teiste vahel end minema pumbata- umbes 5 inimest sai kokkuvõttes üldse glissis starditud. Kui pagi jälle peale tuli, sõitsin veidi maad ning viskasin kohe paudi ära, et saada jälle mere poolt ülesse minna. Korraks tundus et seis oli juba päris hea, ning Preissiga juba nibin nabin, kuid kui märgi peale pautisin, siis rohkem käima ei saanud. Preiss natuke maad eemal sai mingit moodi aga glissis märki välja, olles sel hetkel ainus kes terve raja peal sõitis. Vahed kärisesid kohe meeletult pikaks ja paras loterii käis. Lõpuks kui esimese ringi lõpetasin teisel kohal, katkestati sõit ära. 15min pumpamis jälle täiesti tühja. Paar korda prooviti veel startida, aga see oli juba lootusetu, nii et läksime kaldale ära. Ilm oli aga mõnus soe, nii et sai isegi päikest võtta. Vaikselt vaikselt tuul keeras ja umbes 5 aegu hakkas mingi õhk 180 kraadi teisest suunast liikuma. Varemgi selle suunaga proovitud sõite teha- kaldal tundub et puhub, merel tegelt ei puhu- tüüpiline loode tünn. Vette minnes olid aga esimesed otsad isegi suht normaalsed, aga üsna kohe hakkas vaikselt maha kruttima. Esimene start saime Preissiga ainsatena minema, aga sõit katkestati ära. Teine kord tundus isegi parem tuul olevat, ning panime täiesti ülesse märki välja, kui siis ära katkestati. Huvitav oli see et me saime esimese ringi ajaks 13 min ( teine ring on juba veidi lühem), nii et tegelt oleks võinud sõita küll. Kolmanda korraga sai juba natuke rohkem stardist minema, meil Preissiga ikka sama seis- teistega võrreldes sõidame pikalt eest ära, mina jäin aga vaikselt nurgaga koguaeg temast maha. Selge on see et 2 kilo kergem laud teeb sellise ilmaga ikkagi oma vahe. Allatuules sain kuni jibeini sõita, siis jäi nii vaikseks, et tiksusin alla märki. Taas oli Preiss ainuke kes sõitis, kuid kohtunikule tundus et sellest piisab. Teises krüssus sain peaaegu ülesse märgini, aga siis vaikis jälle, ning mul tuli viimased 100m tiksuda. Allatuules polnud variantigi, ning ega polnud motti ka pumbata- Preiss oli kaugel ees, ning kolmas koht poole ringiga minu taga. Tiksusin terve allatuule, väravate juures sain uuesti käima, ning finishist läbi koju sõita. Realselt oleks pakkunud et sõidu ajal võis olla u 5-8 knotsi tuult, kuid ära ei katkestatud. Huvitav oli ka see, et kontrollaeg ei kehtinud, nii et kõik kes tahtsid raja läbi tiksuda võisid seda teha, olenemata sellest palju aega läks. Seega teise päeva kokkuvõtteks oli tehtud u 10 starti, merel oldud üle 6h, ning kirja saanud ainult 2 sõitu, mis olid ka väga kahtlased. Samas trenni mõttes päris korralik pingutus. Õhtuks oli päris arvestatav väsimus peal ja nägu päikese tõttu ära põlenud.

Pühapäevaks oli prognoos päris nutune. Hommikul randa minnes ei liikunud ükski oks. 12 aegu hakkas mingi õhk liikuma, aga see oli nii vaikne, et polnud meil lootustki. Tund aega seda 1-2m/s tuult oligi ning siis plekkis täiesti ära. Polegi ammu nii peegelsiledat vett näinud. Paar tundi passimist ja lõpetatigi võistlus ära. Huvitav on muidugi see, et kui tavaliselt on võistlustel reegel, et 1 sõiduga on võistlus kirjas, kuid meistritiitli saab välja anda alles 3 sõiduga. Siin on aga vaja 3 sõitu, nii et formulatel põhimõtteliselt nagu midagi ei toimunud- isegi diplomit ei antud J . Aga ikkagi võiks õelda, et korraliku trenni sai sellest võistlusest, nii et päris tühja see sõit ei läinud, ning enesetunne enne MM-i mis paari nädala pärast algab on päris normaalne.