MM 2.päev

Tänane päev oli ikka korralik hullumaja… Alustuseks see, et hommikul olin veel eilsest päris väsinud ja eriti head enesetunnet just polnud. Rada pandi seekord merele, nii et lootsin, et ehk tuleb vähe parem päev. Panin 11.0 ja läksin suht kindla plaaniga, et purje vahetama ei hakka( kuigi teised olid ka kaldal valmis). Kui muulide vahelt välja sain oli kõik täiesti segi keeratud. Meeletu põrkelaine, tuul segatud, mitte midagi aru ei saa. Kujutage nüüd ette kui start pannakse muulide vahele, kus see u.3meetrine ookeani laine edasi tagasi põrkab. Ühesõnaga kiirust mul polnud, nurka polnud, puri ei töödanud, uim ei toiminud  manöövrite tegemine oli väga keeruline jne. Stardi hetkeks oli muidugi seal muulide vahel veel tuuleauk, nii et vaatamata sellele, et ilusti puhtalt liinil olin, ei suutnud ma glissis püsida ning jäin tiksuma. Nii tiksus vähemalt pool fliiti. Kuna aga alla tuulemiinimumi ei kukkunud, siis ära ei katkestatud. Kogu ülejäänud sõit oli nagu kannatuste rada. Mitte hetkegi ei saanud mugavalt sõita. Loksusin kuskil tagaotsas. Teisel ringil ülemisi märke võttes tuli välja et üks märk oli ära triivinud, ning väravaid sai ainult 1 poolt võtta. Täielik segadus. Keegi midagi aru ei saanud. Mina sõitsin lihtsalt ümber ühe märgi ning oligi kõik- kas see oli õige märk või mitte jääbki segaduseks, kuna ühtegi lippu vms polnud. Peale seda tulid kõik kaldale, paljud tahtsid protestima minna, mina üritasin midagi välja nuputada, et natukenegi liikuma saada. Kuna segadus oli nii suur, siis tulid kohtunikud ka kaldale ning tegid tunnise pausi, et jõuaks kogu raja uuesti sadamasse sisse tuua. Järgmises stardis sain küll normaalselt puhtas tuules minema, aga purjes lihtsalt vedu polnud ning vajusin kohe teiste segatud tuulde. Kogu ülejäänud sõit midagi positiivset ei toonud ja loksusin kuskil grupi lõpus. Ei saanud kohe üldse aru mis toimub. Enne järgmist starti tegin veidi muudatusi ning üksi sõites tundus veidi parem, kuid mitte nii nagu tahaks. Paljud läksid kaldale 12.0 järgi, aga minu arust puhus piisavalt et 11 peal püsida, kuna jõudu suure purje jaoks nagunii poleks olnud. Päeva viimases stardis jäi üks liikuv hispaania numbriga takistus mulle täpselt niimoodi ette, et pidin suurema kaarega startima, ning seetõttu olin kohe segatud tuules. Põhimõtteliselt oli sõit sellega sõidetud. Oli küll sead veidi võidusõitu ühe ja teisega, aga kuna enesetunne oli juba selline, et üldse ei liigu siis ega sealt midagi loota polnud ka. Ühesõnaga täiesti metsas päev. Kui midagi positiivset võtta, siis praeguseks olen tulemustes nii taha vajunud, et edasi saab ainult paremaks minna. Loodetavasti homme tuleb vähe asjalikum päev