Slalli MM

Peale formula MM-i syltis läksin tagasi Kieli, aga kuna targa nutikella järgi pidin nädala puhkama et taastuda formulast siis sai suhteliselt rahulikult võtta. Paar korda sai küll slallikatega merel käidud, aga kuna tuult väga polnud siis jäid need sõidud väga lühikeseks. Pühapäeval võtsin ette teekonna Kielist Texelisse. Palju ummikuid ja teetöid nii et üsna pikk sõit tuli. Õhtuks aga ilusti kohal. Ööbimiskoht oli mul veidi kaugel- kämping 10km eemal. Kaardil ei tundunudki nii kaugel aga vähemalt oli hea rahulik koht. Esmaspäev oli regamine, ning kuna nädala prognoos lubas sarnast tugevat tuult nagu esmaspäeval ka reedeks siis otsustasin väikse testi ikkagi teha. Kuna IFCA-s on lubatud ainult 4 purje siis pidin valima kas regada 6,4 või 9,3. Läksin 7,1ga alutuseks peale, ning kohe oli selge et chopp/lained on ikka väga jubedad. Purje poolest kõik okei aga lihtsalt polnud võimalik kiiresti sõita. Tegin paari lühikese otsa kaupa testimist, vahepeal käisin jälle kaldal et asju timmida. Lõpuks tundus et sain asjad enamvähem paika ning kannatas juba sõita küll. Max kiirus oli muidugi ainult 51, mida on väikeste asjade kohta ikka vähe, aga vähemalt oli tunne juba parem. Seega otsustasin regada 9,3..7,1 sest kui laine veel hullemaks läheb nii et 7,1ga hakkama ei saa siis ei tundu reaalne et üldse kaatritega välja saadaks. Teisipäevane prognoos oli korralik- 15 knotsi merelt. Kaldal tundus nagu ka et puhuks, aga merelt tuli koguaeg infot et tuult pole… Lõpuks aeti meid ikkagi vette. Panin 9,3 kokku, kuna usaldasin nende tuulemöötjaid mis näitasid ainult 12 knotsi. Vette saades oli selge et realselt ongi vähem- võimalik et hoovus ajas mere rohkem vahtu ja sellepärast tunduski et puhub korralikult. Esimene väljakutse oli muidugi shorebreakist välja tiksumine, kuna eelmise päeva laine oli veel alles, aga õnneks midagi väga hullu ei juhtunud. Selleks et stardikaatrisse jõuda pidi kõvasti paute laduma- polnud eriti head tunnet. Tundus, et chopp mõjutas nii palju, et oleks vaja läinud pehmemat masti (või toppi), kuna praegu hakkas puri liigselt põrkama , ning mugavat asendit üldse ei saanud. Kahjuks või õnneks tehti ainult 2 esimese heati sõidud ära, ning siis saadeti meid kaldale kuna tuul oli liiga ebaühtlane. Rohkem tuult juurde ei andnud ka, nii et esimene päev piirdus sellega. Kolmapäevane prognoos oli üsna nutune, ning juba hommikul oli üsna kindel et sõita ei saa. Skipersil pakuti välja erinevad tegevused, mida päeva jooksul võiks teha- paintball, arrow attack, kardisõit jne. Kella kolme aegu lõpetati päev ära, kuna oli selge, et sellise rannailmaga pole mõtet meid õhtuni seal praadida. Neljapäevane prognoos oli juba parem, kuigi liiga optimistlik ma enam polnud, sest tundub et nad ootavad siin päris kaua enne kui sõitma hakkavad – tundub et poleks olnud seda 9,3 ikkagi vaja… Umbes üheaegu keeras aga suuna 90 kraadi ja hakkas järsku puhuma, ning läks sõiduks. Käisin varakult peal 9,3ga et veenduda, et kõik ikka klapib, ning tundus väga mõnus. Kui esimesed heatid juba startisin läksin ka peale, ning tundus et tuuli oli nüüd juba tugevam. Peas ketras kaks mõtet- mine kaldale ja võta väike puri, ning see on lihtsalt esimene pahvakas mis on ainult hetkeks tugev, nii et tasub jääda suure purje juurde. Tuulekraan oli aga nii lahti jäetud, et lõpuks oli meri valge- 20+ knotti. Pole just eriti head tingimused 9,3le, aga vahetama ka enam ei jõudnud. Nüüd hakkas peas ketrama mõte et kui nii korralikult üle on kas ma siis ikka edasi saan… Start enamvähem, sirge peal nagu foilisin ja teised väiksemate purjedega liikusid selgelt kiiremini. Märgis 5, aga just minu ees suutis inglane jibei ära pudistada ja sisse käia, nii et tõusin 4. Edasi ma isegi ei proovinud võidu sõita. Sõitsin ellujäämis režiimis lõpuni, et mitte katapulti panna või märgis sisse käia, ning lõpetasin 4, ehk sain edasi järgmisesse ringi. Kaldal läks kohe väga kiireks. Kuna polnud ju kuskil kirjas et nii palju hakkab puhuma, siis polnud väiksed asjad valmis. Rigasin kiiresti 7,9 ja 106 manta, ning merele tagasi. Tunus päris paras komplekt olevat. Start kõige parem ei olnud, aga kiiruse poolest keegi vastu ei saanud, nii et püüdsin esimesed märgiks kinni. Siin ifcas on aga märgi ruumi reegel, nii et kõik kes alt poolt tulid tahtsid järsku teed saada, nii et pidin korraliku ringiga minema. Õnneks sain vabas tuules kohe minema ja olin 3. Kolmandas märgis tundus et kõik juba selge. Tegin rahulikult oma asja, üritasin laine pealt jibeida, kui järsku Valentin lendas sisekurvist vahele. Oleks pidanud kindla peale jibeima märgi lähedalt ja mitte jätma teistele ruumi vahele tulla. Kuna sain segatud tuult siis tuli tagant veel itaallane ka mööda, nii et ühe jibeiga olin kohe mängust väljas- puhas enda viga. Kes pole ifca reeglitega kursis siis kui esimeses ringis välja langed lähed Dfinaali, teises ringis langed välja lähed Cfinaali, kolmandas ringis siis Bfinaali. Edasi hakkas tuul järjest vaikima, ning c-finaaliks tundus juba et läheb hapuks. Kõigepealt 2 üldist tagasikutset ja kolmandaga saime minema. Juba enne starti pumpasin u 20 korda, et üldse väikeste asjadega veel liikuma saada. Start õnneks korralik, jibeid ka täitsa enamvähem ja kuidagimoodi õnnestus lõpetada isegi 5-6 kohal (cfinaalis 16 sõitjat). Oleks ma kasvõi korraks jäänud rajal seisma siis poleks ilmselt enam käima saanud ka. Prooviti alustada ka uue ringiga. Nüüd panin jälle suure laua aga 8,6 purje. Kuna olin kohe esimeses heatis, siis palju aega polnud. Start korralik, kiirus hea, ning kindlalt 2 kohal algusest lõpuni. Peale minu heati rohkem sõite ei tehtud, nii et vedas mul. Reedene prognoos oli see mida kõik ootasid- lubas 25 knotsi ja otse sisse. Hommikul randa minnes tundus päris karm- just see shorebreak, ning kuna tuli otse sisse siis pidi välja krüssama. Suurt valimist varustuse osas polnud- 7,1 ja väike laud. Sain ka oma eelist kasutada ning rahulikult puhata, kui teised juba merel olid, sest mul alles 9s heat, millegi ca 45min peale esimest. Päris jube oli vaadata kuidas isegi prod olid kohati hädas et shorebreakist läbi saada, aga kui mina läksin siis kuidagi õnnestus kohe käima saada, ning ilma liigse väsitamiseta starti jõuda. Start selline harju keskmine, kiirus normaale, ning esimene jibe läks ka päris korralikult, nii et märgist kiirendades olin ilusti 3. Teises märgis ilusti laine pealt jibeides lendas järsku peruu kutt lihtsalt küljepealt sisse… ega polnudki midagi teha- sõit oli sellega sõidetud. Kaldale minnes andsin kohe protesti sisse, ning kiirelt lahendati see ära- sain heastamise ning seega edasi poolfinaali. Samas oli seis minu jaoks päris kehva- uime tagumine serve puruks. Rohkem uimesi mul võtta pole ka, nii et pidin sellega hakkama saama. Kaldalt uuesti vette minnes, ei suutnud aga kuidagi lainetest läbi murda. Umbes 10 minutit mässasin seal, pulss punases. Lõpuks minema saades läks aga ajaga juba kitsaks, ning pidin otse starti sõitma. Oli selge, et kui juba poolfinaalis oled, siis heat väga tugev, ning katkise uimega läheb raskeks. Start midagi head ei olnud, sirge peal laud ujus ringi, ning vöör oli koguaeg maha surutud. Siiski esimestest palju maha ei jäänud, aga lõppude lõpuks pole vahet kas jääd meetri või kilomeetriga välja. Bfinaalis lootsin et ehk läheb paremini… liinile jõudsin veidi liiga vara ja pidin pidurdama, nii et kohe pundi sabas. Jibeid olid õnneks normaalsed , nii et mõned kohad võitsin, ning lõpuks bfinaali 7. Arvestades seda et siin on vähemalt 20 sõitjat kes käivad regulaarselt ka PWA-l siis polegi väga paha. Järgmises eliminationis sain 2x olümpiavõitja sabas sõites ilusti teise ringi. Teine ring oli juba aga väga keeruline. Juba enne starti läks kitsaks, kuna oli kaatri eelis ja sõideti mind lihtsalt kinni. Peale esimest märki tundus et esimene punt on juba läinud ja midagi püüda pole, eriti sellise uimega. Kolmandas jibeis käisid 2 sõitjat sisse, ning järsku läks mul väga kiireks. Nüüd oli vaja kihutada elueest, sest edasipääs oli nii nii lähedal. Viimane jibe aga eriti hästi välja ei tulnud, ning hollandlasel õnnestus mind 5 meetriga edestada… Jälle oma lollus, oleks kohe alguses täiega pannud, poleks hollandlaselt variantigi olnud…. Nagu seis varustusega veel piisavalt halb ei olnud, siis ühe laine pealt maandudes käis jalast raks läbi, ning lõi valu sisse- täpselt sama asi mis tenerifel. Ülepinge varvaste tõstmisest, et aasades püsida(ainult 2 vasrvast 5st liikus veel). Cfinaal eel läks veel alt downhauli ots puruks, nii et puri jooksis ülesse… ühesõnaga paras jama. Kuna kalda all oli hull laine siis ei käinud ka iga sõidu vahel puhkamas, vaid triibutasin merel. See omakorda tõmbas kolmandaks eliminationiks täiesti läbi. Kuna juba hommikust peale oli arvutis mingi kala sees, siis oli mul suvalisi tulemusi sinna kirjutatud, see aga tähendas, et iga ring sain järjest raskemad vastased ja seda eriti kolmandas eliminationis. 4 väga tugevat sõitjat+mina. Ja taas, uim oli katki ja jalg tegi valu, nii et tundus väga keeruline edasi saada. Kogu sõidu sõitsin Casperi järel 5. Kohal ja ei leia kuskil varianti et mööda saada… seega edasi ei saanud. Mis nüüd eriti pahaseks tegi, oli see et varustuse purunemise, väsimuse jne töttu olid peaaegu kõik ülejäänud heatid sellised et 3-4 sõitjat. Ehk siis teised pidid lihtsalt läbi sõitma et edasi saada, mina pidin madistama 2 finalisti ja Bfinaali sõitjaga. Oleks arvutis mul õiged tulemused sees, siis vaevalt ma nii rasket heati oleks saanud… Kuna seis oli selline nagu ta oli, väss oli päris hull, siis ei hakanud üldse Dfinaali ronimagi, sest vaatamata sellele mis koha ma seal saanud oleks, oleks see olnud mahaviskamine. Õhtul korralik venituste pooltund, ning lõpuks hakkasid varbad ka uuesti liikuma. Laupäeval suurt midagi teha polnud. Tuult ei olnud ja juba 2 aegu lõpetati võistlus ära. Seega minule jäi 2Cfinaali 1Bfinaal ja 1 Dfinaal. Midagi erilist polnud, samas positiivne et kiirusega prodest maha ei jäänud. Nüüd oleks vaja lihtsalt rohkem võistelda, et vältida oma rumalaid vigu ja koguda kindlust.

Formula MM 2.osa

Reede, nagu arvata oli, tuult ei olnud. Ei pakkinud isegi kile alt oma asju välja. Sai terve päeva lihtsalt passida, mis kulus peale neljapäevaseid sõite ära. Nii mõnedki läksid õhtul isegi peole, kuna ka laupäeva prognoos oli nutune, aga mulle tundus, et võib ikkagi tulla. Laupäeva hommikul oli vaikne side-off tuul olemas, ning lootus oli, et kui annab veidike juurde, siis võiks juba sõita. Samas juba eelnevatel päevadel hakkasid jutud liikuma, et kui kohalikele meestele ilm ei sobi siis ei hakata ilmselt üldse proovimagi. Varasematel aastatel on kasutatud liiga suure laine vabandusi jne. 10 aegu oli aga tuul juba olemas- Malte läks foiliga peale ja kihutas ringi, kuid meil lükati koguaeg edasi- Isegi kaatreid ei aetud vette. 10.30 lükati taas poolteist tundi edasi, mis tegi mõned siin päris pahaseks. Näiteks Steve, kellele see vaikne tuul sobib, läks peale 12,5ga ja tuli tagasi et 11,5 puri võtta, kuna puhus korralikult.Kui küsisin et miks nii pikalt edasi lükati kui nende info järgi 6-8knotsi tuult, siis hakkas pihta et tegelt ikka vähem tuult ja lõpuks oli juba jutt et 4-5knotsi jne. 12 aegu hakkas peale jutt et kohe tuleb äikese pilv peale ja liiga ohtlik jne. Tegelikult tuli väike vihm , mis tappis tuule ära, aga selleks ajaks oli juba poolteist tundi puhunud ning 1-2 sõitu oleks võinud ära teha. Kuna rohkem tuult ei tulnud siis tegin väikse jooksuringi kuna 2 päeva sai tühja juba passitud. Pühapäevane prognoos oli juba parem- otse merelt ca 15 knotsi. Hommikul ülesse ärkasin polnud üldse tunnet et nüüd läheks ja võistleks. 10st läks esimene start- panin 11.0. Startides ei saanud taas seda kiirendust ülesse nagu oleks tahtnud, nii kui nurka hakkad pressima tõmbavad hoovus ja lained nii kinni et ei liigu üldse. Lisaks olid manöövrid sellised nagu sõidaks esimest päeva. Esimese sõidu lõpuks oli ka alumine liist jälle puruks, teises tõmbasid jalad täiesti krampi, nii et ei suutnud üldse midagi teha. Kolmas-neljas sõit tulid juba päris raskelt, sest korralik väss oli peal. Punnitasin kuidas suutsin, aga koguaeg selle top15 tagumises otsas, ning päevapeale kaotasin ka 1 koha. Esmaspäevaks, mis oli ka viimane võistluspäev, oli prognoos kõige tugevam. Juba hommikul korralik tuul ülal, ning otsustasin kohe panna väiksema uime, kuna näha oli et eelmine päev ei saanud asju liikuma. Start taas tagasihoidlik, nii et natukese aja pärast pautisin ära, et vabas tuules sõita. Teisel halsil ei suutnud aga lainetega hakkama saada, nii et loksusin vaikselt sõidu lõpuni. Peale sõitu Läksin kaldale, et panna oma kõige väiksem 68 uim.Järgmine start oli natukese parem, aga siis oli stardis poolakas minu taga kes ei sõitnud üldse nurka, ning triikis mul pealt läbi. Pautisime Preissiga ära, aga nüüd tundus, et minekut juba oli. Sõitsin sama kiirusega aga paremat nurka. Märgi peale pautisin veidi hiljem, et kindlalt välja minna, aga nii tugev hoovus oli, et sõitsin ilusti 5 meetriga märgi alla, ning pidin lisapaute hakkama tegema, ning kukkusin kohe 3-4 kohta. Teise ringiga võtsin jälle natuke tagasi, kuid märgi peale minnes täpselt sama seis. Alguses läheb ilusti välja ja enne märki vaikselt vaikselt tiritakse alla poole, ning taas 2 lisapauti, ning 3-4 kohta tahapoole. Sõidu lõpuks oli alumine liist nii sodi, et tuli juba liisutaskust isegi välja. Ega muud üle jäänud kui panna 9,3 ja loota, et ehk piisab. Läksin nüüd veidi varem peale, kuna teada oli et slalli puri pole päris formula jaoks mõeldud. Natuke asju sättides läks seis paremaks ja tuult oli ka juurde andnud. Start seekord juba korralik, aga väikse purjega nii palju nurka ei saanud kui oleks tahtnud, ning pidin ära pautima. Sellele vaatamata päris normaalsel kohal. Kogu esimene punt nii tihedalt koos, et 100m eespool olleks, oleks võinud juba top5 olla, aga kuna powerit nappis, siis ei suutnud ette poole võidelda. Samas kogu sõidu sõitsin koos Kördeliga, nii et kurta justkui ei saa. Enne viimast sõitu sättisin veel natuke, ning nüüd tundus ka nurk juba päris normaalne olevat. Start kaatrist väga korralik, aga pol 25 minu seljataga surus mind järjest allapoole. Tundus nagu sõidaksime slalli- samal ajal kui triikisime päris paljudel prodel pealt läbi. Lõpuks ei suutnud enam seda jama kannatada, ning pautisin ära, et vabas tuules sõita. Üleval märgis ilusti esimeses pundis, Conzalo järel ja Kördeli ning Alexandri ees. Nii allatuules kui teises krüssus otsisin koguaeg kohta kus saaks vabas tuules&vees sõita, ning mingi hetk tundus et peaks juba top5 olema, kuid vahetult enne märki keeras tuul vastu, ning kaotasin päris mitu kohta. Lõpuks siiski eelmise aasta maailmameistri ees ja eelmise aasta teise mehe järel. Ikka täiesti uskumatu kui väiksed olid vahed, sest päris mitmes sõidus oli nii, et viimasel külgtuule otsal oli top10 kõik ühel sirgel koos. Vaatamata sellele, et viimased sõidud olid juba enamvähem, langesin ma siiski 1 koha veel tahapoole, ning lõpetasin 14. Kogu päeva sõitsin justkui esimese pundi sabas,ning peale seda tuli päris suur vahe, enne kui järgmised ükshaaval tulema hakkasid. Selge see, et rasked tingimused, hoovused jms, aga kiiruse poolest oleks võinud vabalt lõpetada ka top6-7. Aga mis seal ikka peale võistlus enam oleksitest rääkida- parimad võitsid. Nüüd nädal puhkust/trenni/ ettevalmistust ning järgmine esmaspäev juba slalli MM Hollandis.

MM 1.osa

Kuna MM oli pikk, ning juhtus palju siis sai ka palju kirjutatud- seega on see postitus kahes osas.
Teisipäev oli meil esimene päev MM-il. Algas see üsna uduselt. Päikest, tuult, sooja- midagi polnud, aga lootus oli, et ehk pealelõunat tõmbab tuule käima. Tund haaval lükati teateid edasi- suht nüri tegevus see ootamine ikka. Umbes 5 aegu, kui taas tunni edasi lükati ja pilt ei olnud seda nägu ka et tõstaks, ei viitsinud ma enam seal rannas passida ning tegin väikse tiiru linnapeal. Vaikselt vaikselt hakkasid puuladvad liikuma, ning lootus oli et ehk miskit ikka tuleb. Randa tagasi jõudes oli selge et läheb sõiduks. 12,5 kokku, kalipso selga ja merele. Esimene start anti alles 19 aegu. Tuul küllaltki vaikne, aga suurele purjele tundus justkui piisavat. Tükk aega mõtlesin,et kas startida parema või vasakuga. Tundus justkui vasaku eelis, samas suht riskantne, ning polnud kindel kas see ära tasub. Üks asi mis siin huvitav on, on see, et kehtib täielik saksa kord- must lipp. Ei mingeid heastamise võimalusi, oled üle, siis automaatselt võetakse maha. Lõpuks startisin kindlapeale paremaga suht liini keskelt. Sain juskui nagu minema, aga no polnud tuult, nagu tuuleaugus loksusin, siiski keegi mul seljatagant järgi ei jõudnud, ning pigem sõitsin teised nurgaga kinni. Üks kes minu taga kehvema nurgaga tuli, oli sakslane, kes oli sunnitud ära pautima ja kui nüüd natuke ette rutata, siis ta võitis lõpuks sõidu. Mina aga läksin ilusti laylineile välja, tegin paudi ja sõitsin märki, aga tuult oli endiselt vähe, nii et erilist minekut polnud. Need kes raja keskelt või paremast äärest läksid said korraliku tõsva pagi ja olid kohe pikalt ees. Seega olin järsku sattunud sinna tagumisse vagunisse, kuigi olin justkui kõik õigesti teinud. Üritasin mis ma üritasin, mõned kohad sain ette poole, aga lõpuks alles 11. Järgmine start tundus vähe rohkem parema halsi kasuks, nii et läksin sama taktigaga. Taas justkui tuult pole ja kuidagi ei saanud kohapealt minema kiirendada. Loksusin vaikselt, aga poole krüssu peal oli üks sakslane mulle alt ette pressinud ning teine tuli tagant kiirusega peale, nii et pidin u 100m enne õiget aega ära pautima. Nüüd polnud jälle raja keskel tuult, nii et Sebastian, kes mulle kiirusega peale sõitis võitis lõpuks sõidu, ning mina selle ühe hetkega kohe 14. Täiesti jube kuidas saab ikka ebaõnne olla. Tundub küll, et avameri ja tuul peaks ühtlane olema, aga meeletult palju oleneb sellest kas saad sinna tõstvasse pagisse või mitte. Kõrvuti sõites võiks ükskõik kellega võistelda, aga kui oled 100m eemal ja pagi ei saa, siis kaotad meeletult palju. Kuna kell oli selleks ajaks juba 21 saanud, siis rohkem punnitama ei hakatud, ning lõpetati päev ära. Kolmapäeval oli hommikul 9:30 kohe koosolek. Kuna aga puhus korralikult otse sisse, ning 2m shorebreak oli üleval siis ei olnud võimalik paatidega välja saada, ning lõpetati kohe formulate jaoks päev ära. Päeval toimus wavei võistlus, mis meenutas pigem eestikaid, sest keegi midagi erilist korda ei saatnud, aga eks oli keerulised tingimused ka. Neljapäevane prognoos oli hea, ning 9:30 koosolekul anti kohe teada et läheb sõiduks. Kuna laine oli suurem ning tuul tundus ka suht normaalne, panin 11.0 valmis. Merele minnes tundus aga tuult oluliselt rohkem kui kaldal olles. Minut enne vette minekut veel mõtlesin, et kas panna chikenid külge või mitte, ning vedas et lõpuks ikkagi panin. Startisin paremaga, taas liini keskelt, sain vabas tuules minema, aga kuidagi ei õnnestunud kohe nurka ülesse saada, nii et vajusin ees sõitja segatud lainesse. Kuna ei tahtnud ära pautida, siis kannatasin lihtsalt seal, ning otsustasin veidi pikemalt edasi lasta kui teised juba ära pautisid. See oli päris hea lüke. Sain tõstva pagiga ilusti märki välja ja võitsin sellega üsna korralikult. Allatuules andis aga tunda see, et puri oli veidi liiga vähe peale tõmmatud, ning kiirust väga polnud. Teist korda ülesse minnes tegin täpselt samamoodi, aga nüüd tundus tuul veelgi tugevam, ning pidin päris korralikult võimlema, et asju vees hoida. Samas tundus et ka teistel oli raske ja nii sõitsin näiteks Steveilt kiirusega alt läbi ette ning märgis olin 3, täpselt Preissi ees. Allatuules andsin minna nii kuis suutsin, ning endalegi üllatuseks polnud Preissil vastu midagi panna, ning suutin 3. Kohaga lõpetada! Kui nüüd oleksitest rääkida, siis kui oleks puri õiges trimmis olnud, oleks võinud ehk veelgi kõrgemal lõpetada, sest esimesed polnud üldse kaugel. Järgmises stardis tahtsin veidi rohkem kaatri poolt startida, kuna teadsin, et nurk on hea, aga stardis kipub kiirusega kehvasti olema. Nüüd jäi aga soomlane 5 sekki enne starti minu ees seisma, kuhugi mul minna polnud, ning kui pauk käis sõideti pea kohe mul pealt läbi. Proovisin kuidagi moodi olukorda päästa, aga sellises konkurentsis pole nii kehva stardiga midagi teha. Tundus et Preiss ka väga ei liikunud, ning madistasime temaga koos pool sõitu, kuni viimase allatuulega sai ta eest minema, ning mõned koha ette poole. Minule jäi alles 14. Koht mis peale 3 oli päris korralik pettumus.(pulsikell näitas max pulsiks 195 mis peaks olema minu maksimaalne, nii et ega rohke poleksi suutnud pingutada) Väike puhkepaus ning läksime uuesti. Kolmandas stardis sain natuke paremini minema, aga nüüd ei tasunud see nurka sõitmine end ära, kuna seal oli just tuuleauk, ning teiseltpool tulnud sõitjad võitsid kohe päris korralikult. Teisele ringile minnes avastasin, et puri oli kuidagi imelik- alumine liist oli puruks läinud, ning puri alt suht lame. Viimane allatuul oli väga raske, kuna tuul oli vaikinud, ning pidin kõvasti pumpama, et alumisse märki välja minna. Vahepeal juba mõtlesin et rohkem ei suuda, aga nii kui pumbamise järgi jätsin vajusin lainepealt ära, nii et varianti polnud ja pidin edasi tõmbama. Õnneks sain hakkama, ning lõpetasin täpselt Preissi ees 12. Kuna mul on kasutada ainult 1 poom ja 1 mast siis ei jõudnud kaldale minna, et teist purje ülesse rigada, nii et pidin kuidagi oma väikse ja katkise purjega hakkama saama. Tõmbasin alt rihma nii palju peale kui võimalik, et natukenegi kuju saada. Start päris korralik, paremaga pin endist, aga sellise purjega nurka hoida oli ikka väga raske, nii et vaikselt vajusin teistest alla poole. Allatuules vedas mul aga korralikult, ning sain hea pagiga vahet esimestega korralikult tagasi võtta. Teisel ringil tundus et kõik läheb normaalselt. Sõitsin taas vasakusse nurka, kuni hakkas vastu keerama. Viskasin paudi ära lootuses et teisel halsil tõstab, aga selleks ajaks oli tuul läinud, ning loksusin vaikselt ülemisse märki. Tundus et kaotasin päris mitu kohta, aga õnneks üks sakslastest ei läinud märki välja, ning pol-10 ei saanud märgi juures kohe käima, nii et võtsin järsku 2 kohta kohe ette poole. Allatuules jäid teised ainult kaugemale, aga kuna ees oli vahe juba nii suur, siis kedagi püüda polnud, ning lõpetasin 8. Ei tea kuidas selline asi õnnestus, sest alumine liist oli selleks sõiduks mitte ainult puruks, vaid ka sisse jooksnud, nii et puri nägi päris jube välja, lifti polnud, laud oli vees kinni ning nurk kehva. Kokkuvõttes endiselt 12.täpselt Preissi järel, aga eespool on 3-4 sõitjat päris lähedal, ning kuna järgmise sõiduga tuleb veel üks mahaviskamine, siis on võimalik veel tõusta.

MM-i proloog

Kuna kevad on olnud see aasta selline nagu ta on, ning merele pole saanud palju, siis oli plaan tulla varakult juba Saksamaale, et valmistuda MM-ks. Mõeldud-tehtud. Nädalavahetusel veel viimased ettevalmistused (isegi merele sain korra), ning esmaspäeval algaski reis. Esimene etapp oli Kuressaare-Klaipeda, mis on praktiliselt sama ots mis nädal tagasi baltic cupil käies. Õhtuks jõudsin ilusti kohale, tegin check-inni ja sõitsin laevale. Kuna pean seekord/taas üksi võistlema minema, siis tundus kuidagi loogilisem see laeva variant. Miinus pool oli see, et nüüd läheb edasitagasi ots 100-150 euri kallimaks, samas sain rahulikult puhata, süüa jne nii et olen kohe valmis trenni tegema( üksi sõites oleks pidanud poolas kindlasti majutuse võtma ja öö ära magama, nii et vaevalt kiiremini oleks tulnud kui laevaga). Sõit muidu väga mugav. Kajut täiesti laeva vööris, vaatega merele. Ainuke miinus see, et mitte midagi polnud laevas teha. Teisipäeva päeval jõudsin Kieli. Terve tee oli meri olnud nagu peegel, nii ka Kieli lähedal, kuni järsku viskas ühe pilve alt u 20knotsi, millele järgnes vihm ja taas vaikus. Laevalt maha saades oli ilm jälle ilus. Edasi suundusin Vincenti poole, kes pakkus lahkesti enda juures öömaja. Kohale jõudes oli järsku ka tuul hakanud tõusma, nii et läksime otse randa, mis oli u 10-15min sõidu kaugusel. Päris mõnus avar koht, suur parkla jne. Kuna liiga palju ei puhunud panime mõlemad 11sed kokku ja merele. Esimene emotsioon oli, et mis küll toimub, mitte kuidagi ei saanud liikuma. Olgugi et olime avamerel, oli chopp ikka väga ebameeldiv ja raskesti loetav, samas Sylt tuleb ilmselt sarnane. Esialgu minust vastast väga polnud, aga vaikselt vaikselt hakkasin ka liikuma, nii et lõpuks kannatas natuke isegi võidu sõita. Samas oli tuul ka tõusnud, ning juba varem sain aru et see eriti pehme uime variant väga siinsele merele ei istu. Nii et pikalt ei punnitanud ja alustuseks kena küll. Järgmine hommik ülesse tõustes oli nina nii tatine, et õhku ei tulnud üldse läbi, ning selge oli see, et merele minekust pole juttugi. Sain päevläbi lebotada- käisin vaatasin linnas ringi jne. Peab ütlema et see Kiel on sellest suhtes väga mõnus- kui tahad lihtsalt puhata. Õhtupoole ei suutnud enam paigal istuda, ning tegin kerge jooksuringi, et haigus välja higistada. Neljapäeval seadsin suuna juba Sylti poole- pole ju vahet kus ma passin. Umbes 12 aegu asusin teele. Niebüllist istusin rongile, mis viib sylti. Tundus justkui oleks koduteel ja ootaks tipptunnil praami Saaremaale, sest järjekorrad olid meeletud. Kokku oli 10 rida kus sai piletit osta, ning ikkagi ootasin u 30 minutit enne kui kassani jõudsin ja selgus et pean hoopis terminalist seest pileti ostma. Õnne kombel jõudsin isegi rongile ja ei pidanudki kaua ootama. 20min loksumist ja kohal. Otsejoones randa, kus praegu toimub „multivan master and junior kitecup“. Esimene üllatus oli see, et lühikeste pükstega oli päris mõnus olla- tavaliselt peab siin ikka tutimütsi kandma. Selle viie minuti jooksul mis seal olin ja otsisin korraldajat kellelt infot saada, muutus ilm totaalselt. Merelt tuli külm udu peale, ilm läks pilve ja +13 kraadi- täpselt nagu tavaliselt. Sain kätte oma käepaela ja parkimiskaardi, aga asju ei lubatud veel randa viia. Järgmine hommik kohe 8st ülesse et asjad autoga randa viia. Päev oli taas selline poolkahtlane. Kohati nagu juba lubas ja siis uuesti pilves ja jahe. Tuul oli küll olemas aga ei tahtnud sellise jaheda ilmaga vette minna, seda enam et üksi. Selleasemel käisin linnas ringi ja tutvusin vaatamisväärsustega. Päris mõnus väike linnake, veel mõnusam oleks siis kui oleks rattaga olnud ja saanud kiiremini erinevad kohad läbi käia. Õhtuks oli kella järgi pea 28000 sammu tehtud. Õhtul hakkas vaikselt ka päike piiluma, ning õhk läks vähehaaval soojemaks. Laupäeva hommikul tõusin selle peale ülesse, et bussis läks jube palavaks. Sel ajal kui vaikselt kohvi juba jõin oli päris naljakas vaatepilt. Võistlejatele mõeldud parkla kus praegu on küll enamus lohetajad ( kokku u 10 autot, neist 9 VW multivanid), tegi iga 5 minuti tagant keegi ukse lahti, sest läks liiga palavaks, aga kuna nad pool päeva istuvad joovad õlut ning õhtul käivad linnapeal siis keegi nii vara end ülesse ei aja. Põhjus miks nii soojaks oli läinud, oli see, et tuul oli nüüd lõunast ja päike väljas. Kuna tundus olevat piisavalt ka sõitmiseks siis sättisin end juba 10 aegu randa. Seal nägin Preissi, kes oli ka just jõudnud, ning võtsime plaaniks 12 aegu vette minna. Tuul oli küll veidi vaiksem kui oleks tahtnud, aga ikkagi mõnus soe nii et 12,5 kokku ja merele. Kahjuks midagi head polnud, selline keerutav ja pagitav termokas ainult kalda ääres aga umbes tunnikese sai ikkagi sõita. Kaldalt oli päris huvitav vaadata, et kui kõik lipud olid peaaegu sirged, siis 200-300 meetrit kaldas eemal oli selge triip kus kohast edasi oli täiesti vaikus. Ülejäänud päeva sai päikest nautida- ei juhtu just tihti et saab Syltis shortsides olla. Kuna mul oli üks liist imelikul kombel keskelt pooleks läinud siis oli mul vähemalt tegevust. Pühapäevane prognoos oli juba parem, veidi rohkem merelt ja tugevam. Taas 11 aegu vette, ning kuigi tundus et ikkagi suure purje ilm, siis läksime 11ga peale. Esialgu oli päris vaikne, kuid päevapeale andis juurde, ning lõunaks oli 11 juba päris ok. Samas kindel ikkagi pole, et kas sellise ilmaga peaks siin 12 või 11ga sõitma, kuna chopp on päris korralik. Umbes 3h sõitime/testisime Preissiga, hiljem tuli rahvast juurde. Tundus et kõige kiirem oli hoopis Miguel(por-5), aga kuna tingimused päris keerulised siin, siis eks see harjumine võtab veidi aega. Kuna nüüd oli mul 11.0 alumine liist puruks läinud, siis otsustasime proovida suure purjega, kuigi teoorias peaks sellise lainetusega väiksem puri kiirem olema. Väga pikalt ei sõitnud, aga tundus et käik oli nüüd justkui parem ja sõitsime Preissiga üsna võrdselt. Ainuke miinus suure purjega oli see, et väsitas rohkem, nii et päris 2-3 tundi järjest nii sõita ei jaksaks. Igaljuhuks korralik pikk testipäev. Enamvähem kõik mida vaja sai läbi testitud, nii et homme kui on regamispäev saab rahulikult võtta ja puhata, ning teisipäeval kihutama hakata.

Baltic Cup Leedus

Reedel sai alguse võistlushooaeg Leedu Baltic Cup-iga. Vaatamata sellele, et prognoos oli üsna nutune otsustasime paar päeva enne, et ikkag sõidame Leetu. Kuna Eestis ka ilmad üsna jahedad ja väga palju sõita pole saanud siis oli lootus ,et ehk saab vähemalt natuke trenni teha- järgmine võistlus mul juba MM. Neljapäeval kohale sõites tervitas meid Pärnu kandis lõrtsisadu- ilmselt esimene kord kui võistlustele sõites lund/lõrtsi sajab. Kohale jõudes oli aga ilm üsna normaalne, päike väljas ja +8. Majutuse otsustasime seekord võtta võistluskohas veidi eemale Ventesse, et ei peaks magama sellise külmaga seal Svencele konteineris, kus on üsna jahe. Hommikul randa minnes oli vaikne maatuuleke ülal ja tundus et saab kohe sõitma. 11:30 läkski lipp. 12,5 kokku ja merele. Kohati oli päris mõnus, kohati päris vaikne-nagu maatuul ikka. Juba enne starti läks meil Preissiga võidusõiduks- mitte meetritki ei tahtnud kumbki järgi anda, nii et pidin 10 sekki enne starti hoo maha võtma, et üldse liinile pääseda. Veidi pumpamist ja sain segatud tuulest ka välja, nii et kokkuvõttes läks isegi hästi. Kogu krüssu sõitsime üsna võrdselt- ütleks et Preissil gramm parem kiirus mul gramm parem nurk. Millegipärast oli aga meeletult pikk rada pandud, nii et tundus et krüssasime terve igaviku. Kui üks hetk kella vaatasin oli juba 8min täis ja polnud veel esimeses märgis. Märk oli aga ilusti tuuleauku pandud, nii et tule mis kursiga tahad, märgi juures keerab tuul vastu ja vaikib. Nii tunduski et kord oli üks ees kord teine. Lõpuks parkisime kõik sinna märgi juurde end ära.  Preiss ja lat-107 enamvähem koos, mina nende järel. Järgmine pagi mis tuli, jõudis aga minuni enne, nii et sõitsin neil pealt läbi ja keerasin esimesena allatuulde. Loogika ütles, et peaks kohe ära jibeima ning pagiga merele tagasi sõitma. Selle lükkega kaotasin aga päris palju, kuna mul vaikis tuul üsna kohe ära, ning teised sõitsid pagiga alla välja. Alumiseks märgiks olin 3-4, kuid jäin endale kindlaks ning pani taas mere poolt läbi, kuna ei suutnud välja mõelda ühtegi loogilist seletust miks oleks pidanud minema maatuulega kalda alla. Seekord tasus see ära ja kuidas veel. Ülesse märki jõudes ühtegi konkurenti silmapiiril enam ei paistnud. Allatuules tulin pagides jibeitades üsna rahulikult ja lõpetasin sõidu esimesena- ajaga 30min! Preiss kes oli teine kaotas juba üle 2 ja poole minuti. Peale seda päästeti mõned lohed, mis olid vette kukkunud, tõsteti rada grammi lühemaks, ning prooviti uut sõitu anda. Selge oli see, et tuul keerutas ja pagitas järjest rohkem. Stardist väga paljud minema ei saanud, aga mul õnnestus seekord päris hästi. Isegi Preiss vajus mul üsna kohe ahtrilainesse, kuid kahjuks vaikis tuul täiesti ära, nii et tuli sõit katkestada. Kuna kohtunikul siin optimismi jagub, siis proovis ta veel ühe korra starti anda, kuid nüüd polnud enam variantigi, et keegi käima saaks. Ei jäänudki muud üle kui meid kaldale ootama saata. Päeva jooksul aga midagi paremaks ei läinud, nii et 7 aegu lõpetati päev ära. Kokku olin merel 2h22min, millest siis see üks sõit oli 30min. Pulssi näitas 13 minutit viiendas tsoonis (ehk 90-100% max /176-195) ja 21 minutit neljadas tsoonis( ehk 80-90%max-st / 156-176). Ehk siis päris korralik tööpäev, vaatamata sellele et ainult 1 sõidu saime kirja.

Laupäevaks oli prognoos pigem hommiku poole, ning seega tõsteti esimene start kella 10ks. 9 aegu randa minnes oli tuul aga üsna tagasihoidlik- suund veidi rohkem maa pealt kui eile. Umbes 11 aegu hakkasid vaikselt pagid üle käima, ning aeti meid vette. Kohe alguses oli selge et tuult vähem kui esimene päev, ning tundus kahtlane kas üldse sõita saab. Meil jätkus Preissiga match race. Stardis jälle poole meetrise vahega, pumpasime end kuidagi linnilt ülesse, kuid 100m hiljem jäin tiksuma. Veidi aega hiljem ka Preiss. Teine start  läks täiesti metsa. Ei suutnud teiste vahel end minema pumbata- umbes 5 inimest sai kokkuvõttes üldse glissis starditud. Kui pagi jälle peale tuli, sõitsin veidi maad ning viskasin kohe paudi ära, et saada jälle mere poolt ülesse minna. Korraks tundus et seis oli juba päris hea, ning Preissiga juba nibin nabin, kuid kui märgi peale pautisin, siis rohkem käima ei saanud. Preiss natuke maad eemal sai mingit moodi aga glissis märki välja, olles sel hetkel ainus kes terve raja peal sõitis. Vahed kärisesid kohe meeletult pikaks ja paras loterii käis. Lõpuks kui esimese ringi lõpetasin teisel kohal, katkestati sõit ära. 15min pumpamis jälle täiesti tühja. Paar korda prooviti veel startida, aga see oli juba lootusetu, nii et läksime kaldale ära. Ilm oli aga mõnus soe, nii et sai isegi päikest võtta. Vaikselt vaikselt tuul keeras ja umbes 5 aegu hakkas mingi õhk 180 kraadi teisest suunast liikuma. Varemgi selle suunaga proovitud sõite teha- kaldal tundub et puhub, merel tegelt ei puhu- tüüpiline loode tünn. Vette minnes olid aga esimesed otsad isegi suht normaalsed, aga üsna kohe hakkas vaikselt maha kruttima. Esimene start saime Preissiga ainsatena minema, aga sõit katkestati ära. Teine kord tundus isegi parem tuul olevat, ning panime täiesti ülesse märki välja, kui siis ära katkestati. Huvitav oli see et me saime esimese ringi ajaks 13 min ( teine ring on juba veidi lühem), nii et tegelt oleks võinud sõita küll. Kolmanda korraga sai juba natuke rohkem stardist minema, meil Preissiga ikka sama seis- teistega võrreldes sõidame pikalt eest ära, mina jäin aga vaikselt nurgaga koguaeg temast maha. Selge on see et 2 kilo kergem laud teeb sellise ilmaga ikkagi oma vahe. Allatuules sain kuni jibeini sõita, siis jäi nii vaikseks, et tiksusin alla märki. Taas oli Preiss ainuke kes sõitis, kuid kohtunikule tundus et sellest piisab. Teises krüssus sain peaaegu ülesse märgini, aga siis vaikis jälle, ning mul tuli viimased 100m tiksuda. Allatuules polnud variantigi, ning ega polnud motti ka pumbata- Preiss oli kaugel ees, ning kolmas koht poole ringiga minu taga. Tiksusin terve allatuule, väravate juures sain uuesti käima, ning finishist läbi koju sõita. Realselt oleks pakkunud et sõidu ajal võis olla u 5-8 knotsi tuult, kuid ära ei katkestatud. Huvitav oli ka see, et kontrollaeg ei kehtinud, nii et kõik kes tahtsid raja läbi tiksuda võisid seda teha, olenemata sellest palju aega läks. Seega teise päeva kokkuvõtteks oli tehtud u 10 starti, merel oldud üle 6h, ning kirja saanud ainult 2 sõitu, mis olid ka väga kahtlased. Samas trenni mõttes päris korralik pingutus. Õhtuks oli päris arvestatav väsimus peal ja nägu päikese tõttu ära põlenud.

Pühapäevaks oli prognoos päris nutune. Hommikul randa minnes ei liikunud ükski oks. 12 aegu hakkas mingi õhk liikuma, aga see oli nii vaikne, et polnud meil lootustki. Tund aega seda 1-2m/s tuult oligi ning siis plekkis täiesti ära. Polegi ammu nii peegelsiledat vett näinud. Paar tundi passimist ja lõpetatigi võistlus ära. Huvitav on muidugi see, et kui tavaliselt on võistlustel reegel, et 1 sõiduga on võistlus kirjas, kuid meistritiitli saab välja anda alles 3 sõiduga. Siin on aga vaja 3 sõitu, nii et formulatel põhimõtteliselt nagu midagi ei toimunud- isegi diplomit ei antud J . Aga ikkagi võiks õelda, et korraliku trenni sai sellest võistlusest, nii et päris tühja see sõit ei läinud, ning enesetunne enne MM-i mis paari nädala pärast algab on päris normaalne.

Neljas nädal Tenerifel

Nädala algus jätkus samamoodi nagu eelmine lõppes, ehk tugevate tuultega. Esmaspäeva hommikul olime kõik ootel- kas saame sõita või mitte. Kell 10 tuli sõnum, et ei hakata kaatriga ja sõitjatega riskima nii tugeva tuulega nii et kõigil vaba päev.  Käisin ennelõunat ära saalis, lootuses et ehk pealelõunat annab tuul veidi järgi ja saame natukene vähemalt testida. Umbes 2 aegu andiski järgi. Läksin randa, panin kõige väiksemad asjad kokku (ehk 6,4), kuid kõik kes merel käinud väga optimistlikult sellele ei vaadanud. Panin high end setingud peale ning vette. Esimese meetriga oli kohe selge et tuult on igatepidi üle. Kogu sõit, kui seda niimoodi saab nimetada, toimus justkui foilides, sest asjad lihtsalt lendasid minema. Mõne üksiku siledama koha peal sain ainult peale tõmmata. Kuna jalg andis ka veel tunda siis ei hakanud riskima ja loobusin varakult.

Teisipäeval oli ilm parem ja 11st esimene start. Taas 6,4 ja väike laud. Olin üsna rahul kuidas asjad toimisid, nii et sain rahulikult sõidule keskenduda. Teises fliidis koguaeg esimeste seas. Õnneks oli pundis ka üks noor norra kutt, kes sõidab sellise tugeva tuulega üli hästi, nii et pidin ikka pingutama, et kindlalt järgmisteks sõitudeks paremasse gruppi saada. Edasi esimeses fliidis läks juba päris ralliks. Kuna minu väike laud on 106l ja teistel 99l siis oli küllaltki keeruline kiirusega vastu saada, samas kui sileda lainevahe leidsin sõitsin sama kiirelt. Ei teagi kas väsimusest, aga üha enam avastasin, et ei saa õieti seda väikest g10 uime pidama. Küll läks sirge peal spinni küll jibeides. Võimalik, et lihtsalt grupi sees sõites on chopp juba nii hull, et ei vedanud välja. Peale pausi otsustati esimest korda ka vasakuga starte harjutada. Kiirendusmaa on muidugi 15-20 sekki ja esimene sirge küllaltki lühike, aga asi seegi. Proovisin enamasti ülevalt kaatrist startida, kuna oma väikse uimega poleks ilmselt alt tulles lainetega välja vedanud. Otsisin lihtsalt ilusat puhast lainevahet et siis sellega alla sõita. Enamasti ma välja ei vedanud, või olid teised lihtsalt nii kiired, kuid ühes sõidus õnnestus see ideaalselt. Järsku olin märgis 1-2, nii et maailmameister ise oli minu all, ning hakkas mind märgist välja suruma. See tal ka õnnestus. Sattusin kehva koha peale, sõitsin lainele tagant sisse ja läksin ujuma. Vaatamata sellele, andis selline väike sähvatus lootust, et saab võidu sõita küll. Mida sõit edasi seda rohkem väsisin ja hakkasin sisse käima, kuid punnitasin 17 sõitu lõpuni ära.

Kolmapäeval oli justkui tellitult vaiksem tuul, kuna mul veel 8,6 vaja paika sättida. Randa minnes oleks küll tahtnud panna 9,3 mis toimib super hästi, kuid jäin ikka 8,6le. Kohe peale minnes oli selge et tuul on lahja ja puri on raske. Teises grupis sõites samas justkui konkurentsi polnud. Sain esimese stardi kohe OCS-i ja ülejäänud võitsin kindlalt. Tuul aga muudkui vaikis ja keeras. Nii et lõpuks oli vasaku halsiga meeletu allatuul ja paremaga täis krüss. Peale pausi uuesti peale minnes tundus asi sama kehva kui enne. Tegin purjes küll mõned muudatused, kuid paremaks ei läinud. Tugevamas grupis nii aga sõita ei saa. Stardid kehvad, kiirust polnud, jibeid ka kehvad. Sõitsin enamus sõidud 2 sirget kaasa, ning läksin siis kalda alla asju sättima. Proovisin kõik võimalikud variandid läbi, kuid ei midagi, nii et sõitudest polegi mõtet kirjutada. Peale sõite sain proovida ka teisi maste. Ehk grammike oli parem, aga polnud ikka see mida tahaks. Samas olen selle sama purjega siin küllaltki normaalselt sõitnud, nii et ei tea mis toimus. Kokku olin vees 5h, kuni lõpuks oli energia täiesti nullis ja hakkasid juba krambid peale tulema. Pärast korteris selgus, et kõikidel lohetajatel oli olnud ka imelik päev- sest tuul oli olnud… imelik. Ei teagi kas asi oli siis selles (ometi teised ju liikusid) või väsimuses või lihtsalt halb päev…

Neljapäeval liikus siia „calima“, mis toob suve siia Kanaaridele. Tuult polnud, päike paistis ja temp oli +40C. Võtsin ennelõunat ette väikse matka San Isidrosse, mis on El Medanost u5km ülesmäge. Ainult ülesse minek võttis aega u 1h15, ning tundus justkui kõnniks terve see aeg mööda treppe ülesse poole. Alla tulek oli küll lihtsam, kuid soe ilm ei teinud midagi lihtsamaks. Pealelõunat kui temperatuur oli juba alla poole liikumas (ainult +37) meelitas Ranno mind jooksma, kuna tal oli see viimane päev siin El Medanos, ning uus huvitav rada vajas avastamist. Alustasime samal ringil mis tavaliselt, kuid edasi läks mööda mäge ülesse. Tundus et tegu oli vana vulkaaniga vms. Igatahes peale paari kilomeetrit hakkas juba raskeks minema. 37 kraadi, päike paistab, jalad kõik ammu katki höörutud, ning selle lisaks veel ülesmäge. Üleval mäeotsas tegime tiiru ümber kraatri vms, ning väidetavalt oli väga ägedad vaated. Mul polnud nautimiseks aega, sest oli vaja kuidagi jalgu liigutada et edasi joosta. Kui lõpuks tagsi oma tavalisele ringile jõudsime oli minu tempo juba selline, et oleks võinud samahästi käia. Kokku lõpuks 10km ring mägedes sellise kuumaga, kõige lihtsam ei olnud.

Reedel läks Calima edasi. Hommikul kell 7 näitas termomeeter juba +26, nii et oli teada mis päeva peale tuleb. Kuna mul kuluski puhkepäev ära siis võtsin rahulikult. Laupäeval enamvähem sama teema, aga lõunaajal käisin tegin kerge ujumistrenni ookeanis. Päris mõnus oli sellise kuumaga vees sulistada. Pühapäeval oli aeg kodupoole liikuma hakkama. Ilm tundus ideaalne- päike paistis, soe, tuul puhus, ilus laine ka… kahju kohe lahkuda. Aga paraku nii on ja aeg mõned nädalat puhata ja siis jälle täiega trenni, et hooajaks vormi saada

Kolmas nädal- Märgid

Nagu prognoos lubas algas nädal tuuliselt, ehk siis sain esimest korda 7,1 kokku rigada.

Kui korra pealkirja juurde tagasi tulles, siis teavad/usuvad paljud mingitesse nö märkidesse, mis kuidagi peaks meie tegevust suunama. Minul hakkas see kohe hommikul pihta. Tavaliselt tõusen üsna vara ülesse, lähen jalutan veidi rannas ja võimlen. Täna hommikul magasin veidi kauem ja üldse kuidagi ei tõmmanud välja. Edasi randa minnes ja esimest korda 7,1 ülesse rigades tundus kõik minevat plaani järgi. Olin esimesena valmis vette minema, et asju veidi sättida enne kui kihutamiseks läheb. Kui siis alt lõpuni peale tõmbasin käis pauk ja mast lendas topist välja. Kuna tegu uue asjaga siis oli topp nii jäik alles et kuidagi ei tahtnud see topp paika jääda. Lõpuks kui asja paika sain läksid teised juba vette, ehk siis max 10 mintsa oli aega. Tõmbasin uuesti alt peale, käis jälle pauk- ots läks puruks. Polnud kõige uuem ots ka, nii et tundus selline loomulik värk. Tagantjärgi oli see juba teine märk, et pole mõtet vette ronida (kolmas kui hommikust väsimust ka arvestada).  Selle asemel et märke näha vahetasin jooksuga otsa ära ja kiiruga vette. Väga napilt jõudsin üldse starti, kella ega muid stardi eelseid asju ei jõudnud ilmselgelt enam teha. Teiseks stardiks olin juba valmis, aga kohe üldse ei saanud liinile pihta- kohe ikka väga kehvad stardid. Märkides käisin sisse, teiste sõitjatega põrkasin kokku (rohkem kui korra) ja üleüldse ei sujunud ükski asi. Neljanda sõidu ajal jooksis puri järsku ülesse, nii et halssi enam vahetada ei saanud. Tiksusin vaikselt kaldale. Selgus et juba järgmine ots oli puruks läinud- tutikas! Kuna see tundus juba kahtlane hakkasin lähemalt uurima. Selgus et üks rullikutest oli vigane, ning söi otsa kohe puruks. Kuna midagi kohe teha sellega ei saanud panin 6,4 ja lootsin et ehk veab välja. Järgmised 5 sõitu et toonud midagi uut- kehvad stardid, märkides käisin sisse ja teistega põrkasin kokku, nii et kui 10 sõitu tehtud otsustasin ära lõpetada- kõik märgid lihtsalt näitasid et pole mõtet punnida. Kaldale jõudes selgus et ka sellel mastijalal oli alt ots juba purunemise äärel, aga tegu oli vana otsaga.17022316_1630401363643068_5733935821526264929_n

Teisipäeval oli juba vähe parem päev. Tuult grammi rohkem, nii et sain 6,4ga ilusti sõita. Ainuke murekoht oli see, et polnud päris sellist kontrolli nagu tahaks et täis kiirusega sõita- ilmselt liiga suur uim. Sellele vaatamata olin teises grupis esimeste seas, sain mõned väga ägedad sõidud kus lasime terve raja külg külje kõrval ja võitlus käis viimaste meetriteni. Peale pausi juba tugevamas grupis, mis tähendas seda, et oli vaja ka rohkem kiirust et konkurentsis püsida. Panin oma G10 väikse uime alla, mis peaks väikse purjega paremini sobima. Vette minnes oli aga selge et tuul hakkas vaikselt järgi hoopis andma, nii et uime oli nüüd vähe. Sõitsin küll pundi sabas, aga kiirust jäi väheks et teistele konkurentsi pakkuda. Tegin peale igat sõitu mõned muudatused ja vaikselt läks seis paremaks. Tundus et tuul oli ka veidi keeranud, nii et oli julm kaatri eelis. See omakorda tähendas seda et kõik tahtsid kaatris startida ja seal läks väga kitsaks. Samas oli kasulikum kasvõi teisest reast startida, kui alt poolt esimesest. Paar korda olin päris ilusti top4 esimeses märgis, aga selge oli see, et alapurjestusega märkidest minema saamisega oli raskusi. Kui 17 sõitu täis läksime kaldale. Sain aru, et tõstetakse rada veidi ringi ja läheb edasi, aga tuli välja et päev lõpetati hoopis ära.

Kolmapäev oli puhkepäev ja jätkus see „märkide“ lugu. Juba eelmisel õhtul tundsin, et vasak jalalaba on päris pinges- lootsin et veinitamisega läheb paremaks. Hommikul ülesse tõustes oli jalga aga hoopis paiste läinud ja isegi käia oli valus- varbaid liigutada ei saanud. Lootsin et midagi katki pole ja lihtsalt ülekoormus sellest tugeva tuulega jalgade aasas hoidmisest. Panin natukeseks jääd peale, et paistetus maha saada, ning sain juba ringi longata. Olgugi et ilm oli hea, siis vette ronima ei hakanud. Läksin hoopis saali, et veidi ülakehale trenni teha. Pärast käisin apteegist ka läbi ja ostsin diclofenaci salvi et jalg korda saada.

Neljapäeval taas trenipäev ja kuna jalg tundus vähe parem ning tuul rahulikum otsustasin ka ikkagi minna. Seekord 7,9ga. Sellised harju keskmised sõidud, ei midagi erilist. Samas vasakul halsil andis jalg iga kord tunda kui laud laine pealt põrkas, nii et pool rada võtsin rahulikult. 10 sõitu tegin, rohkem ei hakanud jalga piinama. Kuna kell oli alles vähe otsustasin pealelõunat taas saali minna liigutama.

Reedene prognoos oli päris… korralik. Lubas ca 35 knotsi. Randa jõudes rigati seal juba 5,7/5,2 purjesi. Kuna mul 6,4st väiksemat polnud panin selle, et proovida palju tuult kannatab. Esimesed otsad olid väga ägedad. Suured siledad ookeanilained, kus sellise ülepurjestusega oli üli äge kihutada. Kuna kaatriga oli probleeme, siis stardid veidi venisid, ning tundus et tuul andis järgi, mis mulle sobis. Kohe alguses oli selge, et olin purje üle „trimminud“ sest powerit polnud. Jälle peale igat sõitu mõned muudatused ja läks paremaks. Samas hakkas tuul väga imelikult keerutama ja käis ülesse alla, nii et vahepeal ei saanud normaalselt käimagi. Pausi ajal otsustasin, et teen ise mõned otsad ja proovin purje paika saada, ning tundus, et läks paremaks. Järgmistele sõitudele minnes hakkas aga jalg tunda andma, kuid nüüd veidi ülevalt poolt. Ilmselt see sama teema, kui pead varbaid tõstma, et aasades püsida. Punnisin kuidagimoodi need 5 sõitu ära, aga jalg läks järjest hullemaks ja tuul samamoodi ebaühtlasemaks, nii et otsustasin ära lõpetada.
Selge oli see, et kõik märgid viitavad sinna poole, et on vaja lihtsalt puhata, muidu olen varsti täiesti katki. Kui trennipäevikut vaadata, siis pole ka ime- viimasest 8st päevast oleme trenni teinud 6, ning isegi minu poolikute päevadega on kokku kogunenud mul 77 sõitu!!! Eelmine aasta tuli kõikide EMV etappide peale  27 sõitu.

Laupäev ja pühapäev võtsingi siis rahulikult, ning puhkasin. Esmaspäevast läheb trenn jälle käima, prognoos on hea, ning ilm peaks ka järjest soojemaks minema

Tenerife2

Järjekordne nädal Tenerifel algas esmaspäeval kohe trennipäevaga. Prognoosi järgi lubas tulla selline mõnus (ca20knotsi) slalli ilm. Alustuseks liiga palju ei puhunud, nii et osad võtsid üheksased, mina jäin 8,6 ja suure laua juurde. Esimesed viis sõitu taas tagumises grupis. Päris korralikud stardid tulid kaatrist ja kui tagumises grupis juba hea stardi saad on pool võitu käes. Kiirus oli ka täiesti rahuldav, nii et 3 sõitu võitsin kahes jäin teiseks, aga sellega tõusin kindlalt esimesse gruppi, kus on kõik PWA kutid. Võtsin kohe nö „kaitsva“ positsiooni sisse, ehk siis üritasin kaatrist startida, mis annaks võimaluse normaalsel kohal esimesse märki jõuda. Siin on juba enamvähem teada ka kes kust stardib, nii et väga keeruline positsiooni valimine ei olnud.  Jätkasin startidega sealt kus enne pooleli jäi, ehk siis väga täpselt ajastatud. Kiirusega oli nii nagu oli. Nii kaua kui kõik kontrolli all ja täis käiguga sõidan siis maha ei jää, aga nii kui chopisemaks läheb siis jään maha. Samas paar korda olin ilusti grupis sees märki tulles, ning endalegi üllatuseks lendasin pea ees sinna sumasse sisse ja sain sealt läbi ka. See on põhiline asi mis siiani on vaevanud, et isegi kui jõuan normaalselt märki, siis ei julge selle PWA „no rules“ süsteemi pärast sinna kõige magusamasse kohta sõita. Nüüd tundus see järsku kuidagi nii loomulik ja lihtne, olgugi et ümberringi on vähemalt 4-5 venda üliväikeste vahedega, chopp on väga hull ja tuul segatud. Viimaseks viieks sõiduks jäi tuul veidi vaiksemaks, nii et kohati jäime märkides päris seisma, aga ikkagi super päev ja üle 4h merel ei tundunudki nii hull. Teisipäeval-kolmapäeval tuult polnud. Käisin hommikuti jõusaalis ja pealelõunat jooksmas. Kolmapäeval andis korra lootust et saab ka merele, aga selline pumpamine/tiksumine see rohkem oli. Neljapäev oli pilves ja korra tuli isegi vihma. Teada on et siin pilves ilmaga on tuulega kehvasti. Korra läksime isegi randa, et äkki saab midagi, aga väsimus/halb ilm jne kokku ei tõmmanud üldse sinna tiksuma, nii et võtsin rahulikult ja puhkasin parem, kuna järgmiste päevade prognoos oli päris hea. Reedel oli meil siis taas trennipäev. Lootus oli et puhub rohkem, aga taas mingi sudu jama peal, nii et alustasime kohe suurte asjadega. Endalegi üllatuseks oli nagu öö ja päev esmaspäevaga võrreldes. Enesetunne uimane, asjad ei liikunud ja kõik sõidud läksid suht metsa. Sättisin peale igat sõitu asju ning tuult andis ka vaikselt juurde, nii et  mida sõit edasi seda paremaks läks ka enesetunne. Esimese viie sõiduga esimesse gruppi ei pääsenud, aga kuna järgmised 5 sõitu läksid juba paremini siis tõusin lõpetuseks jälle tugevamasse punti. Tuul samas järjest tõusis. Stardid olid mul endiselt päris kehvad, lihtsalt oli selline päev. Samas sain asjad paika, nii et kannatas juba isegi võidu sõita. Üllatus oli aga see, et lõpuks olid puhangud juba üle 20knotsi, aga 9,3ga andis endiselt sõita- lihtsalt uskumatu puri, võid alustada 8 knotiga ja samas 20ga sama edukalt sõita. Kui lõpuks 17 sõitu täis sain oma teise valestardi kirja, mis tähendas, et minu jaoks oli päev läbi- teised tegid paar ringi veel. Samas olin juba merel olnud 4 ja pool tundi, lõpuks korraliku ülepurjestusega, aga väsimus nagu ei olnudki. Laupäevaks ootasime juba vähe tugevamat tuult, ning tundus et tuleb ka. Panin 7,9 ,aga väikse lauaga ei julgend minna nii et jäin suure laua juurde. Kohe oli selge, et vähe mis vähe. Seda suurem oli üllatus (olgugi et teises grupis), kui järjest võitsin sõite. Isegi kui märgis esimene ei olnud, tulid manöövrid väga hästi välja ning edasi oli ainult vormistamine. Lõpuks viimases sõidus sõitsin stardis suurele lainele selga nii et võttis mul hoo täiesti maha ning enam esimesele järgi ei jõudnud, kuid siiski lõpetasin teisena. Pausi ajal purje vahetus 8,6 peale ja uuele ringile. Nüüd oli tuul muidugi korralikult tõstnud, nii et 8,6 oli selgelt üle, samas oli teistel sama seis. Viis sõitu puhast kannatamist. Väga konkurentsis sellise ovepoweriga ei püsinud, nii et läbi sõitmise rõõm lihtsalt. Enne viimaseid sõite vahetasin jälle 7,9 peale ja tahtsin ka väikest lauda võtta. Just enne vette minekut sain aru et tuule oli JÄLLE maha võtnud, nii et panin vähemalt suure laua. Sain paar päris korraliku starti, nii et esimeses märgis isegi top4, aga märgist minema ei saa. Tee mis tahad ja nii 4 sõitu järjest. Viiendas sain kuidagi moodi minema, aga ega väikse purjega kiirust ülesse enam ei saanud. Millegi pärast rohkem sõite ei tehtudki, nii et 15 sõiduga piirdusimegi. Ühte pidi väga kehva päev, teistpidi väga hea- kuna sõitsin kõik sõidud vale purjega siis sain ära proovida mis moodi asjad nendes tingimustes töötavad. Pühapäev oli meil puhkepäev, aga ikkagi tahtsin minna peale et natuke rahulikult triibutada ja paari asja proovida. hommikul oli sudu peal ja tuul seetõttu metsas. Passisin päris pikalt kui lõpuks poole 1 aegu viskas üle, panin asjad kokku ja vette. Näha oli et eemal hakkab taevas ka selgemaks minema. 7,9 ja väike laud olid muidugi selgelt vähe, aga kindel plaan oli just nendega minna, nii et valikut polnud. Esimesed 45 mintsa olid väga lahjad, vaevu sõitsin. Edasi läks taevas selgeks ja järjest tõstis, nii et lõpuks oli isegi päris mõnus. Poolteist tundis sõitsin, rohkem ei hakanud väsitama. Õhtul kerge sõrk ja venitused ka otsa, ning nädal saigi täis. Järgmise nädala prognoos on korralik. Tundub et puhub iga päev ja võib mõni päev isegi liiga tugevaks minna, aga selge on see, et sõita saab kõvasti

Tenerife

Nädal on juba siin Tenerife, El Medanos oldud ja trennid TWS-i klubis täies hoos. Kohal taas kõvad PWA sõitjad eesotsas maailmameistri endaga. Kohale jõudes olid esimesed paar päeva vaikus, mis tähendas et sai rahulikult sisse elada ja kõik asjad paika sättida enne kui kihutamiseks läks. Varustust saan hoiustada ühes nö laos, mis on seest nagu surfikuur, ruumi on piisavalt ja ranna lähedal nii et üsna mugav variant. Esimene tuulega päev oli kohe suur torm. Lepiti kokku et 07:00 ollakse rannas valmis, 07:30 on päikesetõus ja siis kohe peale. Rigasin oma kõige väiksemad asjad ära, ehk 6,4 ja 106. Kui päike lõpuks tõusis keerati tuulekraanid täiega lahti. Väidetavalt pole sellist ilma siin veel nähtud. Puhus edelast nii et tuli üle maa, vesi suht sile ja ca 50 knotsi. 20170212_090440Enamus läksid 5,7vms purjedega peale ja tundus juba kahtlane kuidas ma oma 6,4ga kohe esimesel korral hakkama saan. Kui asjadega lõpuks randa jõudsin siis oli selge et natuke liiga karm. Osad tulid oma viiestega maha ja oli üle olnud, rigati ülesse 5,2 purjed juba. Ootasin natuke ja oli selge et tuul järgi ei anna, ning pole mõtet nii varustust kui ennast laagri alguses kohe lõhkuma minna. Päevapeale hakkas tuul keerutama, kord täiesti maa pealt ja päris sõidetav, siis jälle edelast ja korralik litter. Ei hakanud selliste tingimustega välja minema ning tegin parem ühe jooksuringi. Esmaspäeval puhus taas sama suund, kuid selgelt vaiksem. Alustuseks saime 3-4h rannas passida kuna tuul selle suunaga ebaühtlane ja nii vaikse tuulega väga sõita ei kannata. Lõpuks panime oma kõige suuremad asjad kokku ja vette. Puhangutes oli väga mõnus, sile vesi, soe, päike paistab. Mingi hetk otsustati et proovime ikka sõita ka, kuigi see tundus väga kahtlane. Siiski saime mõned üsna normaalsed sõidud kirja ning tundus et mul asjad liiguvad hästi. Tegu on sama päevaga mil filmiti see aegluubis video. Kokku sõitsime u 2h, nii et sissejuhatuseks kena küll. https://www.facebook.com/ProSlalomTraining/videos/1614571638559374/

Teisipäevane prognoos oli juba kahtlasem, ning seetõttu läksin otsisin hoopis jõusaali ülesse, et veidi seal liigutada. Kuna seal ka crossfiti osakond olemas siis ideaalne variant. Peale trenni väike söök ning randa. Lootsin ,et ehk termokaga veidi võimendab ning saab sõita.  Mingi hetk isegi tuul tõusis,  rigasin 8,6 ülesse ja tahtsin proovima minna kuidas uus kaamera toimib. Kahjuks see tuul mis korraks tuli läks ka sama kiiresti, nii et rohkem tiksumist kui sõitmist. Kolmapäeval läksin taas varakult saali liigutama, et lõuna ajal merele saada. Kahjuks või õnneks tuli tuul juba varem kohale nii et pool trenni sain saalis vaadata kuidas palmid närviliselt juba liiguvad. Peale trenni läksin korterisse, söin ning siis kui tahtsin hakata randa minema, hakkas sadama. Samas tuul puhus, nii et selline tüüpiline Eesti suvi. Kuna päris mitmed olid 8,6ga peal, panin samad asjad. Esialgu väga ei liikunud, aga vaikselt asju timmides läks paremaks. Testimiseks olid ka vastas muidugi väga kõvad pwa sõitjad, nii et iga samm neile lähemale oli juba suur võit. Kuna järgmisteks päevadeks oli prognoos juba õigest suunast mis tähendas trennipäevi siis piirdusin taas 2h-ga. Neljapäeval siis ametlik trennipäev. Randa jõudes tundus et puhub küll, nii et panin 8,6 ja suure laua. Merele minnes oli ka nagu enamvähem, kuid võistlema hakates oli selge, et oleks vaja suuremat purje. Kuna sõitsin teises grupis siis kiirus oli ok, kuid märgis seistes kaugele ei jõua. Peale 5 sõitu rigasin 9,3 ülesse ja kohe oli teine minek. Kui paar apsu välja jätta võitsin järjest sõite- olgugi et lihtsamas grupis. Kuna päeva jooksul sai kõvasti pumbata, merel olime juba 3h ja peopesad hakkasid valusaks muutuma, otsustasin 10 sõiduga piirduda. Reedel puhus juba grammi rohkem ja sai keskmiste asjadega sõita. Esialgu panin küll 8,6 kokku kuid siis otsustasin ikkagi 7,9 ja suure laua kasuks. Iseenesest oli täiesti normaalne komplekt. Taas teises grupis, kuid koguaeg top3 ning mõned sõidud võitsin ära ka. Veidi oli vaja purje sättida, kuid üldiselt OK, ning järgmiseks viieks sõiduks sain juba tugevamasse gruppi. Vahetult enne esimest starti läks aga trapetsiots puruks, nii et pidin kaldale vahetama minema. Teise starti jõudsin umbes minut enne, nii et pidin pimesi teiste järgi startima- ilmselgelt midagi head sealt ei tulnud. Kolmandaks satardiks olin lõpuks täiesti valmis. Võtsin ette eriti optimistliku plaani ja läksin pin-endi püüdma, ning see plaan õnnestus 100%. Eriti killer start sekundi pealt, täiskiirusel. Pool sirget suutsin ees püsida ja siis sõitis üle minust Gunnar, kes on ka pwas üks parima sirge kiirusega sõitjaid. Tänu sellele sai paar tükki veel mööda, kuid neljandana märki jõuda on ikka päris ulme, sellises konkurentsis.16707624_1617807071569164_6483241850355564977_o

Kuna aga minu märki tuleku trajektoori oli vale tänu nendele kes ülevalt tuli, siis ei suutnud korraliku jibei teha ja kohe minema saada, ning siin tähendab see seda et kõik sõidavad sul pealt läbi ja oled viimane. Järgmised paar starti  proovisin kaatrist,et saaks puhtas tuules, kuid seal läks väga tihedaks liiklus, nii et oli keeruline hästi startida. Samas ma kordagi päris viimaseks ka ei jäänud, nii et esimese nädala kohta üsna normaalne. Kokku 15 sõitu, 3h40min merel, rohkem lihtsalt praegu ei jõudnud. Laupäev oli siis see kirss tordil, kui puhus ca 25 knotsi. Tuul käis küll veidi ülesse alla päeva jooksusl (kord 20-25 siis 25-30+knotsi), kuid läksin ikkagi kõige väiksemate asjadega, et natuke kindlust sellise ilmaga koguda. Taas alustasin tagumises grupis, kuid ka siin on kiireid sõitjaid. Esimeses stardil laperdasin asjad nii mis hirmus ja kohe esimese sirgega kaotasin sõidu, nii et edasi kulgesin lihtsalt 3.kohal. Järgmisteks sõitudeks olin juba paremini valmis- head stardid, kiirus järjest parem ja sõiduvõidud järjest tulid. Seega oleks pidanud järgmisteks sõitudeks minema juba esimesse gruppi, kuid samas tundsin, et pole veel sellist kindlust ja kontrolli, et prodega 25knotsiga võidu sõita, nii et jäin teise gruppi. Kuna TWS-i klubis ka Z-uimede testimise võimalus siis proovisin slm34 uime. Kontrolli oli nüüd selgelt rohkem, kuid samas jäi kohati nagu väheks ka. Ei teagi kas asi oli uimes või hakkas juba väsimus peale tulema, aga nüüd oli sõidud päris pingelised. U 3-4 sõitjat koguaeg võitlemas esimese koha peale, nii et kord üks ees kord teine. Väga äge on nii ikka külg külje kõrval kihutada, eriti kui on soe, päike paistab, saab shortsides sõita. Peale 10 sõitu olin juba päris kutu. Proovisin küll pausi ajal oma makaronikausist tuge leida, kuid järgmised sõidud ma praktiliselt rippusin seal poomi küljes.Sain küll korralikud stardid, kuid polnud jaksu enam 100ga pingutada nii et juba sirgekiiruses andsin järgi. Märkides hakkasin sisse käima, aga palju hullem oli see, et pilt hakkas „uduseks“ kiskuma. Mitte nüüd et pilt eest ära oleks läinud, aga lihtsalt ei suutnud laineid jms jälgida, tänu millele tekkis üsna ohtlike olukordi. Kui 13s sõit läbi sai, kus kõik esimesed 4 sõitjat olid vähemalt korra ujumas käinud otsustasin, et aitab küll- lihtsalt ei jaksa enam. Pole ka ime. 3 päeva täiega kihutada ja siis magustoiduks 13 sõitu 25 knotsiga ehk taas üle 3h kihutamist. Kuigi pühapäeval puhus endiselt, tuli võtta vahelduseks ka üks puhkepäev- käisime Rannoga jooksmas + venitused ja mobilityt, ning sellega tuli nädala total kokku 19h trenni- pole paha esimese nädala kohta

MM 2016 kokkuvõte

Eile lõppes selle aasta Formula MM. Viimase päeva prognoos oli korralik ja lootust oli, et saame lõpuks jälle sõita. Hommikul randa minnes tundus, et isegi puhub, kuigi otse maa pealt, nii et väga kehva suund. Õigel ajal saadeti meid vette,  keegi täpselt ei teadnud  mis meid merel ootab, ning kuna tagasi enam vahetama ei jõudnud, siis tuli lihtsalt midagi valida. Mina võtsin 11 purje- kuna tegu oli maatuulega, siis  olin suht kindel, et kui tuul on nii vaikne et peab 12-ga sõitma, siis on augud nii vaiksed et võistelda ei saa. Täpselt nii ka läks. Päris paljud olid tulnud 12ga , aga ma polnud ka ainus 11.0ga. Laine oli võimas- suur u3-4m lauge ookeanilaine, ning tuult täpselt nii et kui puhus oli 11 päris mõnus ja kui vaikis siis ei saanud 12.0ga ka sõita. Pean ütlema et esimest korda oli mul siin lainega mõnus sõita- realselt asjad lennus koguaeg, ning kuna 11 on päris kerge siis sai nagu veivikaga lainetel veivatud. Tegin, nüüdseks juba maailmameistriga, testi mõttes ühe ringi rajal, ning terve ringi lasime külg külje kõrval. Lõpuks kui startimiseks läks vaikis tuul täiesti maha. Natuke ootamist, ning saadeti meid kaldale- just siis kui tuul tuli, nii et kõik kihutasid seljad vees. Jube mõnus oli ikka lasta- nii hästi pole siin veel liikunudki. Kaldal natuke ootamist, ja uuesti vette. Nüüd oli aga rada pandud sadamasse sisse. Mina midagi vahetama ei hakanud kuna tunne oli väga hea. Seekord saime ka starditud. Iseenesest korralik start, aga lihtsalt pin endi poolt startijad said kõvema pagi ja panid veidi eest minema. Kuna  eesmärk oli koguaeg tuules püsida siis tegin krüssu peale 3 pauti , ning üleval märgis olin u6 (minu järel Conzalo, Casper, Polanovski)- Preiss ja Steve väga kaugel ees ei olnud. Allatuules keerati aga kraan päris kinni, nii et sõit katkestati ära. Sellega oligi MM läbi.  Lõpuks jäigi mulle see 12 koht- kindlasti mitte see mida lootsin, samas tingimused olid rasked, ning iga aps maksis valusalt kätte. Sellega sai ühtlasi ka kogu võistlushooaeg läbi, nii et LÕPUKS ometi saab puhata