Tenerife

Nädal on juba siin Tenerife, El Medanos oldud ja trennid TWS-i klubis täies hoos. Kohal taas kõvad PWA sõitjad eesotsas maailmameistri endaga. Kohale jõudes olid esimesed paar päeva vaikus, mis tähendas et sai rahulikult sisse elada ja kõik asjad paika sättida enne kui kihutamiseks läks. Varustust saan hoiustada ühes nö laos, mis on seest nagu surfikuur, ruumi on piisavalt ja ranna lähedal nii et üsna mugav variant. Esimene tuulega päev oli kohe suur torm. Lepiti kokku et 07:00 ollakse rannas valmis, 07:30 on päikesetõus ja siis kohe peale. Rigasin oma kõige väiksemad asjad ära, ehk 6,4 ja 106. Kui päike lõpuks tõusis keerati tuulekraanid täiega lahti. Väidetavalt pole sellist ilma siin veel nähtud. Puhus edelast nii et tuli üle maa, vesi suht sile ja ca 50 knotsi. 20170212_090440Enamus läksid 5,7vms purjedega peale ja tundus juba kahtlane kuidas ma oma 6,4ga kohe esimesel korral hakkama saan. Kui asjadega lõpuks randa jõudsin siis oli selge et natuke liiga karm. Osad tulid oma viiestega maha ja oli üle olnud, rigati ülesse 5,2 purjed juba. Ootasin natuke ja oli selge et tuul järgi ei anna, ning pole mõtet nii varustust kui ennast laagri alguses kohe lõhkuma minna. Päevapeale hakkas tuul keerutama, kord täiesti maa pealt ja päris sõidetav, siis jälle edelast ja korralik litter. Ei hakanud selliste tingimustega välja minema ning tegin parem ühe jooksuringi. Esmaspäeval puhus taas sama suund, kuid selgelt vaiksem. Alustuseks saime 3-4h rannas passida kuna tuul selle suunaga ebaühtlane ja nii vaikse tuulega väga sõita ei kannata. Lõpuks panime oma kõige suuremad asjad kokku ja vette. Puhangutes oli väga mõnus, sile vesi, soe, päike paistab. Mingi hetk otsustati et proovime ikka sõita ka, kuigi see tundus väga kahtlane. Siiski saime mõned üsna normaalsed sõidud kirja ning tundus et mul asjad liiguvad hästi. Tegu on sama päevaga mil filmiti see aegluubis video. Kokku sõitsime u 2h, nii et sissejuhatuseks kena küll. https://www.facebook.com/ProSlalomTraining/videos/1614571638559374/

Teisipäevane prognoos oli juba kahtlasem, ning seetõttu läksin otsisin hoopis jõusaali ülesse, et veidi seal liigutada. Kuna seal ka crossfiti osakond olemas siis ideaalne variant. Peale trenni väike söök ning randa. Lootsin ,et ehk termokaga veidi võimendab ning saab sõita.  Mingi hetk isegi tuul tõusis,  rigasin 8,6 ülesse ja tahtsin proovima minna kuidas uus kaamera toimib. Kahjuks see tuul mis korraks tuli läks ka sama kiiresti, nii et rohkem tiksumist kui sõitmist. Kolmapäeval läksin taas varakult saali liigutama, et lõuna ajal merele saada. Kahjuks või õnneks tuli tuul juba varem kohale nii et pool trenni sain saalis vaadata kuidas palmid närviliselt juba liiguvad. Peale trenni läksin korterisse, söin ning siis kui tahtsin hakata randa minema, hakkas sadama. Samas tuul puhus, nii et selline tüüpiline Eesti suvi. Kuna päris mitmed olid 8,6ga peal, panin samad asjad. Esialgu väga ei liikunud, aga vaikselt asju timmides läks paremaks. Testimiseks olid ka vastas muidugi väga kõvad pwa sõitjad, nii et iga samm neile lähemale oli juba suur võit. Kuna järgmisteks päevadeks oli prognoos juba õigest suunast mis tähendas trennipäevi siis piirdusin taas 2h-ga. Neljapäeval siis ametlik trennipäev. Randa jõudes tundus et puhub küll, nii et panin 8,6 ja suure laua. Merele minnes oli ka nagu enamvähem, kuid võistlema hakates oli selge, et oleks vaja suuremat purje. Kuna sõitsin teises grupis siis kiirus oli ok, kuid märgis seistes kaugele ei jõua. Peale 5 sõitu rigasin 9,3 ülesse ja kohe oli teine minek. Kui paar apsu välja jätta võitsin järjest sõite- olgugi et lihtsamas grupis. Kuna päeva jooksul sai kõvasti pumbata, merel olime juba 3h ja peopesad hakkasid valusaks muutuma, otsustasin 10 sõiduga piirduda. Reedel puhus juba grammi rohkem ja sai keskmiste asjadega sõita. Esialgu panin küll 8,6 kokku kuid siis otsustasin ikkagi 7,9 ja suure laua kasuks. Iseenesest oli täiesti normaalne komplekt. Taas teises grupis, kuid koguaeg top3 ning mõned sõidud võitsin ära ka. Veidi oli vaja purje sättida, kuid üldiselt OK, ning järgmiseks viieks sõiduks sain juba tugevamasse gruppi. Vahetult enne esimest starti läks aga trapetsiots puruks, nii et pidin kaldale vahetama minema. Teise starti jõudsin umbes minut enne, nii et pidin pimesi teiste järgi startima- ilmselgelt midagi head sealt ei tulnud. Kolmandaks satardiks olin lõpuks täiesti valmis. Võtsin ette eriti optimistliku plaani ja läksin pin-endi püüdma, ning see plaan õnnestus 100%. Eriti killer start sekundi pealt, täiskiirusel. Pool sirget suutsin ees püsida ja siis sõitis üle minust Gunnar, kes on ka pwas üks parima sirge kiirusega sõitjaid. Tänu sellele sai paar tükki veel mööda, kuid neljandana märki jõuda on ikka päris ulme, sellises konkurentsis.16707624_1617807071569164_6483241850355564977_o

Kuna aga minu märki tuleku trajektoori oli vale tänu nendele kes ülevalt tuli, siis ei suutnud korraliku jibei teha ja kohe minema saada, ning siin tähendab see seda et kõik sõidavad sul pealt läbi ja oled viimane. Järgmised paar starti  proovisin kaatrist,et saaks puhtas tuules, kuid seal läks väga tihedaks liiklus, nii et oli keeruline hästi startida. Samas ma kordagi päris viimaseks ka ei jäänud, nii et esimese nädala kohta üsna normaalne. Kokku 15 sõitu, 3h40min merel, rohkem lihtsalt praegu ei jõudnud. Laupäev oli siis see kirss tordil, kui puhus ca 25 knotsi. Tuul käis küll veidi ülesse alla päeva jooksusl (kord 20-25 siis 25-30+knotsi), kuid läksin ikkagi kõige väiksemate asjadega, et natuke kindlust sellise ilmaga koguda. Taas alustasin tagumises grupis, kuid ka siin on kiireid sõitjaid. Esimeses stardil laperdasin asjad nii mis hirmus ja kohe esimese sirgega kaotasin sõidu, nii et edasi kulgesin lihtsalt 3.kohal. Järgmisteks sõitudeks olin juba paremini valmis- head stardid, kiirus järjest parem ja sõiduvõidud järjest tulid. Seega oleks pidanud järgmisteks sõitudeks minema juba esimesse gruppi, kuid samas tundsin, et pole veel sellist kindlust ja kontrolli, et prodega 25knotsiga võidu sõita, nii et jäin teise gruppi. Kuna TWS-i klubis ka Z-uimede testimise võimalus siis proovisin slm34 uime. Kontrolli oli nüüd selgelt rohkem, kuid samas jäi kohati nagu väheks ka. Ei teagi kas asi oli uimes või hakkas juba väsimus peale tulema, aga nüüd oli sõidud päris pingelised. U 3-4 sõitjat koguaeg võitlemas esimese koha peale, nii et kord üks ees kord teine. Väga äge on nii ikka külg külje kõrval kihutada, eriti kui on soe, päike paistab, saab shortsides sõita. Peale 10 sõitu olin juba päris kutu. Proovisin küll pausi ajal oma makaronikausist tuge leida, kuid järgmised sõidud ma praktiliselt rippusin seal poomi küljes.Sain küll korralikud stardid, kuid polnud jaksu enam 100ga pingutada nii et juba sirgekiiruses andsin järgi. Märkides hakkasin sisse käima, aga palju hullem oli see, et pilt hakkas „uduseks“ kiskuma. Mitte nüüd et pilt eest ära oleks läinud, aga lihtsalt ei suutnud laineid jms jälgida, tänu millele tekkis üsna ohtlike olukordi. Kui 13s sõit läbi sai, kus kõik esimesed 4 sõitjat olid vähemalt korra ujumas käinud otsustasin, et aitab küll- lihtsalt ei jaksa enam. Pole ka ime. 3 päeva täiega kihutada ja siis magustoiduks 13 sõitu 25 knotsiga ehk taas üle 3h kihutamist. Kuigi pühapäeval puhus endiselt, tuli võtta vahelduseks ka üks puhkepäev- käisime Rannoga jooksmas + venitused ja mobilityt, ning sellega tuli nädala total kokku 19h trenni- pole paha esimese nädala kohta

MM 2016 kokkuvõte

Eile lõppes selle aasta Formula MM. Viimase päeva prognoos oli korralik ja lootust oli, et saame lõpuks jälle sõita. Hommikul randa minnes tundus, et isegi puhub, kuigi otse maa pealt, nii et väga kehva suund. Õigel ajal saadeti meid vette,  keegi täpselt ei teadnud  mis meid merel ootab, ning kuna tagasi enam vahetama ei jõudnud, siis tuli lihtsalt midagi valida. Mina võtsin 11 purje- kuna tegu oli maatuulega, siis  olin suht kindel, et kui tuul on nii vaikne et peab 12-ga sõitma, siis on augud nii vaiksed et võistelda ei saa. Täpselt nii ka läks. Päris paljud olid tulnud 12ga , aga ma polnud ka ainus 11.0ga. Laine oli võimas- suur u3-4m lauge ookeanilaine, ning tuult täpselt nii et kui puhus oli 11 päris mõnus ja kui vaikis siis ei saanud 12.0ga ka sõita. Pean ütlema et esimest korda oli mul siin lainega mõnus sõita- realselt asjad lennus koguaeg, ning kuna 11 on päris kerge siis sai nagu veivikaga lainetel veivatud. Tegin, nüüdseks juba maailmameistriga, testi mõttes ühe ringi rajal, ning terve ringi lasime külg külje kõrval. Lõpuks kui startimiseks läks vaikis tuul täiesti maha. Natuke ootamist, ning saadeti meid kaldale- just siis kui tuul tuli, nii et kõik kihutasid seljad vees. Jube mõnus oli ikka lasta- nii hästi pole siin veel liikunudki. Kaldal natuke ootamist, ja uuesti vette. Nüüd oli aga rada pandud sadamasse sisse. Mina midagi vahetama ei hakanud kuna tunne oli väga hea. Seekord saime ka starditud. Iseenesest korralik start, aga lihtsalt pin endi poolt startijad said kõvema pagi ja panid veidi eest minema. Kuna  eesmärk oli koguaeg tuules püsida siis tegin krüssu peale 3 pauti , ning üleval märgis olin u6 (minu järel Conzalo, Casper, Polanovski)- Preiss ja Steve väga kaugel ees ei olnud. Allatuules keerati aga kraan päris kinni, nii et sõit katkestati ära. Sellega oligi MM läbi.  Lõpuks jäigi mulle see 12 koht- kindlasti mitte see mida lootsin, samas tingimused olid rasked, ning iga aps maksis valusalt kätte. Sellega sai ühtlasi ka kogu võistlushooaeg läbi, nii et LÕPUKS ometi saab puhata

 

Tuuletud päevad

Viimased kaks võistluspäeva on läinud oodates tuult. Eile hommikul oli vähemalt enesetunne palju parem, ilm oli soe ja sõiduisu jälle suur. Päeva peal tulid aga taas pilved peale, ning prognoosis lubatud tuult kohale ei jõudnud. Üksikud optimistid käisid proovimas ,aga ei midagi. Täna oli mõnus suvine ilm +25C päike paistis ja puhus soe tuul. Juba hommikul oli tuulemõõtja järgi tuul olemas, aga koosolekul väideti et merel on väga ebaühtlane, ning sõita ei saa. Terve päev kruttis aina tuult juurde, nii et vahepeal näitas kalda mõõtja 15knotsi, aga vette ikka ei aetud. Väidetavalt pidigi selle suunaga olema nii, et kaldal puhub ja merel on 3-15knotsi ja keerutab suunda. Päeva kulminatsioon oli see kui president Obama tuli oma Air Force One-ga siia Terceira saarele. Ilmselt külastas siin asuvat USA sõjaväebaasi. Viimaseks päevaks on prognoos päris tugev, ainuke probleem et suund väga kehv, aga loodetavasti saame ikkagi sõita

MM 2.päev

Tänane päev oli ikka korralik hullumaja… Alustuseks see, et hommikul olin veel eilsest päris väsinud ja eriti head enesetunnet just polnud. Rada pandi seekord merele, nii et lootsin, et ehk tuleb vähe parem päev. Panin 11.0 ja läksin suht kindla plaaniga, et purje vahetama ei hakka( kuigi teised olid ka kaldal valmis). Kui muulide vahelt välja sain oli kõik täiesti segi keeratud. Meeletu põrkelaine, tuul segatud, mitte midagi aru ei saa. Kujutage nüüd ette kui start pannakse muulide vahele, kus see u.3meetrine ookeani laine edasi tagasi põrkab. Ühesõnaga kiirust mul polnud, nurka polnud, puri ei töödanud, uim ei toiminud  manöövrite tegemine oli väga keeruline jne. Stardi hetkeks oli muidugi seal muulide vahel veel tuuleauk, nii et vaatamata sellele, et ilusti puhtalt liinil olin, ei suutnud ma glissis püsida ning jäin tiksuma. Nii tiksus vähemalt pool fliiti. Kuna aga alla tuulemiinimumi ei kukkunud, siis ära ei katkestatud. Kogu ülejäänud sõit oli nagu kannatuste rada. Mitte hetkegi ei saanud mugavalt sõita. Loksusin kuskil tagaotsas. Teisel ringil ülemisi märke võttes tuli välja et üks märk oli ära triivinud, ning väravaid sai ainult 1 poolt võtta. Täielik segadus. Keegi midagi aru ei saanud. Mina sõitsin lihtsalt ümber ühe märgi ning oligi kõik- kas see oli õige märk või mitte jääbki segaduseks, kuna ühtegi lippu vms polnud. Peale seda tulid kõik kaldale, paljud tahtsid protestima minna, mina üritasin midagi välja nuputada, et natukenegi liikuma saada. Kuna segadus oli nii suur, siis tulid kohtunikud ka kaldale ning tegid tunnise pausi, et jõuaks kogu raja uuesti sadamasse sisse tuua. Järgmises stardis sain küll normaalselt puhtas tuules minema, aga purjes lihtsalt vedu polnud ning vajusin kohe teiste segatud tuulde. Kogu ülejäänud sõit midagi positiivset ei toonud ja loksusin kuskil grupi lõpus. Ei saanud kohe üldse aru mis toimub. Enne järgmist starti tegin veidi muudatusi ning üksi sõites tundus veidi parem, kuid mitte nii nagu tahaks. Paljud läksid kaldale 12.0 järgi, aga minu arust puhus piisavalt et 11 peal püsida, kuna jõudu suure purje jaoks nagunii poleks olnud. Päeva viimases stardis jäi üks liikuv hispaania numbriga takistus mulle täpselt niimoodi ette, et pidin suurema kaarega startima, ning seetõttu olin kohe segatud tuules. Põhimõtteliselt oli sõit sellega sõidetud. Oli küll sead veidi võidusõitu ühe ja teisega, aga kuna enesetunne oli juba selline, et üldse ei liigu siis ega sealt midagi loota polnud ka. Ühesõnaga täiesti metsas päev. Kui midagi positiivset võtta, siis praeguseks olen tulemustes nii taha vajunud, et edasi saab ainult paremaks minna. Loodetavasti homme tuleb vähe asjalikum päev

MM 1.päev

Täna algas lõpuks MM. Prognoosi järgi selline 6-7m/s ühtlane tuuleke, aga nagu Assooridel ikka siis ühtlasest oli asi kaugel. Alustuseks 11 ja 12 kokku, aga vette läksin väiksemaga. Tegin mõned otsad, kohati oli nagu päris hea ja siis jälle veidi vähe. Otsustasin et teen esimese ikkagi 12.0-ga ja ehk pärast tõstab ja saab väiksemaga ka sõita. Hea oli et ära vahetasin kuna stardi ajaks oli juba tuul päris lahja. Sain normaalselt kaatrist minema, eelis oli küll pin-endis aga ei tahtnud kaldale liiga lähedale ronida. Kogu  sõidu ma justkui kulgesin- kiirust polnud ja kõik tundus jube raske.Samas oli tuult kohati ikka väga vähe+  esimene päev kui siin lained ka on. Terve sõidu madistasin Fernando ja Maltega, aga lõpuks suutsin neid ikka edestada ja lõpetasin 8.  Järgmine start läks täiega võpsi, kuna tuul oli veidi keeranud ja kõik tahtsid nüüd kaatrist startida, siis jäin sinna lihtsalt kinni, ning pidin ära pautima. Nüüd oli tuult ka juurde andnud ja laine päris korralikuks kerinud. „äge“ oli see et ülemised märgid (värav) oli pandud muulide vahele, ehk kaugel tulles oli sinna väga keeruline sihtida. Õnneks sain esimese korraga ilusti pihta. Kui märgile juba päris lähedale jõudsin läks seal hirmsaks lammutamiseks. Ühelpool panid kokku Conzalo ja Polanowski, teise märgi juures Casper ja Hubert. Kui Casperi ja Huberti crash oli lihtsalt mingi arusaamatus, siis Polanowski ja Conzalo panid ikka väga hullult kokku- esimene keeras märgist alla, teine tuli alt ülesse, ning kuna lained olid ca 3-4m siis polnud lihtsalt näha midagi. Conzalo istus 10 min laua peal ,enne kui liigutama sai hakata. Mina sain õnneks puhtalt sealt läbi, allatuules 1halsiga ja teise krüssuga tõusin juba päris kõrgele. Viimases krüssus ei suutnud ühe paudiga märki minna, mis tähendas lisapaute, kuna  vasakuga läbi väravate sõita oli võimatu. Sellega kukkusin paugust 4 kohalt 7 ning seal ka lõpetasin. Järgnes väike paus ja uuesti vette. Kuna teise sõidu lõpp oli üsna tuuline siis läksid paljud 11.0ga, nii ka mina. Esimese otsaga lendasid asjad nii et hirmus. Keerasin otsa ringi ja läksin võtsin väiksema uime. Nüüd oli palju parem, aga starti miskipärast ei antud. Tuli välja et tuul keerutas suunda ning ei tahetud starti anda- päris naljakas, kuna siin keerutab tuul ju koguaeg. Tuul aga järjest vaibus ning lõpuks tuli suund kalda poole võtta, et asjad uuesti suuremate vastu vahetada. Jälle 12 ja suur uim. Kolmas start läks metsa. Sain küll pin-endist minema, aga ees sõitjad segasid laine ja tuule nii ära, et vajusin lihtsalt alla.Pautisin ära, pagi ei saanud ja üleval märgis olin päris taga. Vaikselt hakkasin ette poole sõitma, aga sellisel konkurentsis väga palju tagasi ei võida. Viimaseks ringiks sain juba Conzalost ka ette, aga üli aeglaste manöövritega kaotasin jälle koha ning lõpetasin 11. Viimaseks sõiduks oli energia päris otsas. Kõige hullem start nagu polnud, aga kuidagimoodi liikusid teised ikkagi eest ära. Võimalik et ma lihtsalt ei jõudnud enam neid suuri asju enam paigal hoida ja vaikselt andsin kiiruses järgi. Taas võitlesin seal top10 lõpus, aga midagi erku ei tulnud ja lõpetasin 9. Päeva kokkuvõttes 10 kohal, aga vahed on  veel väiksed ning prognoosi järgi peaks iga päev sõita saama, nii et kõik võib veel muutuda. Jube väss on praegu muidugi peal, aga ehk jõuab homseks ära taastuda ja siis mõni korralik sõit ka teha

MM-i proloog

Reis siia Assooridele oli seekord üsna pikk. Põhjus selleks oli lihtne- kuna võistluse sponsor oli Azores airlines ning nende poolt oli tasuta varustuse transport siis tuli Lissabonist just nendega lennata, aga nende graafik ei klappinud kohe üldse teiste firmadega. Seetõttu sai veidi aega parajaks tehtud ning järgmine päev edasi lennatud. Check-in Lissaboni lennujaamas on endiselt jube peavalu, mida ei soovitaks kellelegi- kui võimalik siis pigem vältida seda lennujaama. Olime hommikul kohal üle 2 h varem, ning lõpuks pidime lennukist isegi maha jääma. Jääb selline mulje nagu sealsed inimesed näevad iga aasta esimest korda purjelauda, tuleb täita meeletu kogus pabereid, joosta mööda erinevad kohti lennujaamas, x-rayst ei taheta laudu läbi lasta kuna need liiga suured jne jne. Kui Conzalot poleks olnud, kes kohalike keeles suhelda oskas, siis me Preissiga ilmselt olekski sinna jäänud. Kui lõpuks kõik asjad korda saime oli aega nii vähe, et sai taaskord läbi lennujaama joostud, aga õnneks jõudsime.2016-11-13-16-57-07

Kohale jõudes oli ilm ilus- 19C päike paistis, vaikne tuuleke puhus. Kuna liiga palju ei puhunud siis läksime 12.0-ga peale. Tüüpiline Assooride ilm- tuul käib nagu lülitist sisse välja ja kui ei suuda õiges puhangus püsida, võid kohe 200m kaotada. Aga peab ütlema , et ikkagi on jube mõnus palja jalu, ning termoka väel sõitma minna!!! Igaljuhul alguses jäin Preissist ja Conzalost ikka jube kaugel, polnud üldse variantigi,et saaks samasse kanti sõita. Kuna siin kellelegi armu ei anta ning järgi ei oodata, siis sain vahepeal asju sättida, ning siis uue ringiga jälle sappa võtta. Kui veidi üle 3h olime juba sõitnud siis lõi reisi väsimus korralikult välja, nii et otsustasin lõpetada. Öösel korralik 12h und ja hommikul oli taas hea olla. Neljapäeval läksime testima keskmise/tugevama tuule asju, kuna prognoosi järgi oleks pidanud see olema kõige tugevam päev enne võistlust. Taas tuul nagu lülitist sisse-välja, aga lihtsalt tugevam. Läksime kõik 11.0ga peale (+ kõigil olid GA-d). Kohe oli tunne palju parem kui eile, ning minek ka normaalsem. Üritasin alustuseks purje-träki jms paika saada, ning alles siis uimede kallale liikuda. Iga ringiga vaikselt paremaks, ning lõpuks kannatas kohati juba Conzalo ja Preissiga päris võidu sõita (seda siis kui tugevam ja stabiilsem tuul oli). Aukudega kaotan aga veel kõvasti, nii et tööd veel jagub. Sõitsime ca 4h vb isegi rohkem, ning seejärel otsustasime lõuna teha. Kui toit sees siis oli selge et kellegi rohkem jaksu merele minna pole, nii et lõpetasime päeva ära. Reedel pidi prognoosi järgi rohkem puhuma, aga suund endiselt kehva. Hommikul randa minnes tundus et puhub päris hästi, aga mitte nii palju et 10.0 panna. Olime esimestena kell 10 juba vees ja hakkasime testima. Proovisin nüüd hoopis väiksemat ja jäigemat uime, ning endalegi üllatuseks oli minek väga hea. Realselt sain Preissi ja Conzaloga külg külje kõrval sõita, nii et natukese aja pärast hakkas Preiss juba seletama et nii ikka ei saa et mina alustan alati kõige ülevalt, kuna see segas tal Conzalole keskendumist. Kuna lahes sees oli nii ebaühtlane tuul, siis läksime välja ookeani peale kus oli präis mõnus. Lainetega ma muidugi nii hästi hakkama ei saanud kui teised, aga väga palju ei kaotanud ka. Edasi proovisin veel u 5 uime läbi, aga ükski ei liikunud nii nagu oleks tahtnud- ühega sain sama kiirust, teisega sama nurka, aga mitte mõlemat korraga. Testisime u4h, siis tegime lõuna ja pärast ca 2h veel, kuni päike hakkas juba loojuma. Laupäeval saime lõpuks puhata. Ilm oli soe, päike paistis ja väga vaikne tuuleke puhus. Pool päeva sai asjade kallal nokitsetud, kõik otsad jms ära vahetatud, et võistluste ajal ootamatusi ei tekiks. Pühapäeval pidi ilm olema samasugune, ehk tuuletu, aga juba 12 aegu tõmbas termoka käima ning tegelikult sai sõita. Kuna mul 12.0 vaikselt laguneb siis ei tahtnud üldse vette minna, sest iga kord seda purje rigades on oht et see võib ka viimaseks jääda. Läksin hoopis proovima kuidas 11.0 vaikse tuulega toimib. Endalegi üllatuseks olin koguaeg glissis, sõitsin sama kiirusega mis teised 12.0ga, aga lihtsalt kehvema nurgaga, ning tuult oli 7-9knotsi. Kuna suur puri mul see aasta eriti ei liikunud ja low end oli kuidagi ootamatult kehva, siis sai mõned muudatused tehtud. Seetõttu pidin ikkagi väga ettevaatlikult purje ülesse rigama ja vette minema- vana hea loft oli tagasi. Vedu oli meeletu, käima läks väga vara ja minek oli hea. Pikalt väsitama ei hakanud, tegin mõned otsad teistega koos, ning kõik paistis korras olevat. Täna oli regamine. Prognoosi järgi oleks pidanud keerama pikikallast „õigesse“ suunda ja siis vaikselt tõstma hakkama. Selle asemel oli kell 10 null tuult ja vihma kallas. 12 aegu läksin lõpuks randa, optimistlikumad olid juba vette hakanud minema, aga midagi erku küll ei paistnud. Passisin praktiliselt terve päeva seal- kord merel sõideti, kord seisti. Ei hakanud ennast väsitama, nii et regasin end ära ja lebotasin edasi. Õhtul avamine, kus jälle suuremas koguses head ning paremat laual. Homme hakkab siis võistlus pihta- prognoos midagi erku ei luba, pigem selline vaiksema tuule värk, aga ehk saab ikka korralikult sõita.

Kiirussõidu 1 päeva etapp

Täna toimus Sõrves kiirussõidu teine etapp, ehk ühepäeva sõit.  Neile kes kursis pole siis esimene etapp toimub läbi hooaja, kui igaüks saab omale sobival ajal ja kohas sõita välja parimad 5x10sek keskmised kiirused. Teine etapp ühepäevasena kindlas kohas, ning kindlal ajavahemikul. Kiirussõitu sain juba tegelikult terve see nädal proovida, kui iga päevaga hooaja edetabelis kohakese kõrgemale tõusin (hetkel 3.). Lootus oli et ehk tuleb nüüd vähe paremad numbrid, kui vähemalt sarnased tingimused on nagu neljapäeval kui ka Sõrves käisin. Hommikul kui ilmajaama andmed ette võtsin näitas keskmiseks ainult 10 metra ning teada oli et seal “kausis” sees on isegi vaiksem. Käisin teepeal läbi veel Nasval et võtta 7,1 ja 7,9 ka kaasa. Kohale jõudes tundus päris normaalne seis, võibolla veidi liiga põhjast. Selleks ajaks kui regamised jms läbi said oli tuul vaikinud ja keeranud veel rohkem põhja. Jürka läks väikeste asjadega peale ja enamus aega tiksus. Olin valmis pannud 7,9, 7,1 ning 106 ja 95. Kuna sel nädalal sain 7,9 ja 106ga nasval 65 kätte siis otsustasin alustuseks nendega minna, et mingi numbri ette saada. Tuult oli tõesti vähe ja ainult üksikutes pagides sai korralikult lasta (seda 7,9 purjega). Korra nägin et viskas 59 10seki keskmiseks ära ja ega midagi juurde enam ei tulnud. Otsustasin võtta 7,1 ja 95 laua, et ehk joppab ühe pagiga ja saan midagi paremat ka kirja. Kahjuks see lootmiseks jäigi. Enamus aega sai niisama triibutatud ja kuna tuul oli liiga põhjast siis triibutasime risti lahega ühest kaldast teise. Arusaamatu oli see kuidas teised nende kuuestega seal sõitsid. Lõpuks kaldal tulemusi vaadates oli mul parim 10 sekki 59,9 (tagantjärgi tuli välja et see oli sõidetud 4min peale võistlusaja lõppu 7,1ga), nii et kirja jäi 59,7. Järgnesid Jürka ja Andres Kask, kes said 58,… Vahed olid üldiselt päris väikesed, aga ega sellise ilmaga polegi midagi muud loota. Peab lihtsalt kiitma teisi kes suutsid kuuestega pea sama kiirelt sõita. Aga lõppude lõpuks on kõigil tingimused võrdsed, ning seekord suutsin kõige “kiirema” tulemuse välja sõita.

max2 sek: 34,79 knots

10sek: 32,36 knots (kirja läks 32,24)

100m: 33,49 knots

250m: 31 knots

Sörve speed

Kuna laupäevaks on pandud speedi ühepäeva võistlus, siis sai täna (neljapäeval) käidud Sõrves testimas. Prognoos oli hea, suund ca 60 kraadi, tuul 12-13m/s. Viimase 2 päeva jooksul olen Nasval saanud 5×10 keskmiseks 62 kanti, nii et lootus oli sõita täna juba tunduvalt kiiremini. Nasval asju pakkides näitas Sõrve ilmajaam 14-18 m/s suund 61. Kohale jõudes oli pilt ilus. Panin 6,4 ja väikse slallika kokku. Peale seda müttasin poolsaare lõpuni põlvistsaadik vees, et näha kui kaugel umbes sõita saab. Panime alla keeramise kohta punase lipu ka lehvima, et oleks merelt näha kuhu sõita. Küsimuse koht oli see kas poolsaar on piisavalt pikk , et jõuaks 10seki täis kiirusega lasta. Silma järgi tundus nippa nappa. Alustuseks võtsin turvaliselt ja keerasin väga varakult alla ning sõitsin kaldast eemal chopi sees. Natuke oli vaja sättida ka lipu asukohta, kuna liiga suure chopi sees ei kannatanud täis hooga alla kiirendada. Sain enamvähem tunde sisse ja siis läks kihutamiseks. Esimese otsaga näitas gps kohe max 66 ja 10sekki 64, ning tegelikult rahule ei saanud jääda- Kiirendus ei läinud päris nii nagu oleks tahtnud.  Edasi üritasin küll ühtepidi küll teistpidi, aga mitte ei tulnud kiirust juurde. Isegi siis kui sain ideaalselt all keeratud ja ilust kalda lähedal sõita, siis jäi purjes jõudu ikka väheks, ning 60sed otsad tundusid nagu vaikse kulgemisena. Eks tuult oli ka vähe, aga teine põhjus võis olla see, et poolsaar palju kõrgem kui vanasti, ning seetõttu võtab veidi tuult maha, ning tuleks kasutada gramm suuremat purje. Järsku läks taevas ka täiesti selgeks, tuule keeras rohkem ida poole ja õhks läks soojemaks, mis tähendas et tuul läks veel pehmemaks. Nüüd polnud enam 6,4ga suurt midagi teha, aga suuremaid asju kaasa ei võtnud.

Kuna tuul oli rohkem idast(ca 90 kraadi) siis pidi rohkem majaka poole sõitma, kus oli ka rohtu- mujal seda probleemi polnud. Kive õnneks ette jäänud. Vesi on madal, mis tähendab et pea igalpool saab jalad põhja, välja arvatud poolsaare lõpus kus peab jibeima. Poolsaare lähedal kiirendades on alguses veidi choppi, edasi mõnus sile. Kaldale saab päris lähedale, kuna üsna järsku läheb sügavaks. Kui laupäeval veidi rohkem tuult on, siis peaks 70sed tulemused ära tulema

tänane fail on ülal siin : https://www.gps-speedsurfing.com/?mnu=user&val=229236&uid=5596

Slalli EMV viimane etapp

Eile, laupäeval toimus slaalomi eestikate 4. ehk viimane etapp. Punktiseis enne seda oli minu jaoks üsna soodne. Võimalus kaotada 1. koht oli ainult sellisel juhul kui toimub vähemalt 8 sõitu, mille kõik võidab Erno ja mina ei sõida mitte ühtegi kaasa. Teistel polnud enam isegi matemaatiliselt võimalik minust mööda saada. Aga päris nii ei hakanud lõpuks seda lahendama, kuna 3 võistlust juba võidetud siis oli põhimõtte pärast juba vaja see viimane võistlus ka ära võtta. Lisaks oli prognoos päris äge. Võistlusteks sai seekord juba päris mitu päeva valmistuda, kuna kolmapäevast alates sain oma kõige väiksemate slalli kamadega sõita. Esimene päev üllatusi ei olnud ning Nasva chopp sai minust päris mitmed korrad võitu ning ujumist oli palju. Aga see on kõik loomulik kuna nii tugeva tuulega polegi ammu sõitnud. Testisin läbi kõikvõimalikud setingud. Üldjoontes oli kõik juba Tenerifest paigas, aga hea oli meelde tuletada/üle vaadata. Teine päev oli juba hoopis uus minek ja pea 2 tunni jooksul mis ma merel olin, ei käinud ujumas kordagi. Reedel otsustasin hommikul kohe Sörves ära käia, lootuses speedi sõita. Tegelikult oli veeseis liiga kõrge ja seetõttu kogu laht üsna chopine. Lisaks oli tuult väga(keskmine 17m/s puhangud 20+) palju nii et enamus aega ujusin. Peale seda tahtsin kohe Tallinna sõita. Siis algas ka minu jaoks juba eestikate etapp. Iga täistund pidi vaatama teadetetahvlile (tuulelaevad.ee), kus oli  kirjas et hetkel on (praami)sõidud edasi lükatud, järgmine teade tunni pärast. Täpselt nagu võistlustel tuule ootamine. Kuna reedel üle ei saanudki, siis jäi loota et ehk laupäeva hommikul õnnestub. Õnnestuski, ainult 45min hilinemisega, mis tähendas et Piritale jõudsin siis kui koosolek juba käis. Õnneks mõtlema ei pidanud, mis asju panna- 6,4 vapor ja 106 manta. Kiiresti asjad kokku ja vette, kuigi taas läks sõitudega veidi aega, aga tahtsin kohaneda tingimustega. Esimesed otsad olid ikka väga jubedad. Mitte et tuult oleks üleliia olnud, aga laine/chopp olid hullumeelsed. Koguaeg rippusid asjad õhus. Veidi sättisin ja harjusin tingimustega ära ja kannatas sõita küll. Enamus olid merel 5,8/5,6 või väiksematega, aga ilmselt ikkagi laine pärast. Kvalifikatsiooni võtsin rahulikult. Esimesel sirgel lasin Karlaga kõrvuti, kuna märki polnud lihtsalt näha, edasi sõitsin rahulikult ees. Selleks ajaks olin vees olnud juba u tunni, nii et läksin kaldale et veidi hinge tõmmata. Esimeses päris sõidus harju keskmine start, kuid kiirusega olin märgis esimesena ja nii lõpuni. Teises sõidud oli väga piiripeal start. Endale tundus, et võisin isegi üle olla, kuid lippu ei olnud. Taas esimesena märgis ja lõpuni välja. Kolmandas sõidu läks start täiesti metsa. Olin Rolle segatud tuules, minu arus oli ta selgelt üle, ning seetõttu jäin veidi passima. Seega eksisin ühe põhilise reegli vastu- sõita tuleb nii kaua kuni kohtunik vilistab, mitte ise oletama jääda. Tänu sellele pidin tagant hakkama teistele järgi sõitma. Märgis olin teine ja vaikselt võtsin Karlale järgi. Teises märgis jäin segatud tuules seisma korraks, ning kolmandas suutsin veel sisse käia, nii et Karla ja Rolle said eest minema, ning kõik algas sellest,et jäin stardis passima. Neljandas sõidus jäid kõik liinile väga hiljaks. Olin üks esimestest üle liini ja ca 3-4 sekki hiljem. Taas kiirusega minema ja esimesena lõpuni. Viiendas stardis otsustasin minna kaatris, mis oli küll eelistatud, kuid pidi kõvasti rohkem allatuult laskma. Probleeme ei olnud ja kiirusega kohe eest ära. Ei näinud mis tagapool toimus, aga teises märgis avastasin,et olen juba väga pikalt eest ära. Kas nüüd see mõjutas ja lasin alateadvuses juba lõdvaks, või hakkas väsimus peale tulema, aga järgmises kahes märgis käisin sisse, kuid suutsin esimesena ikkagi lõpuni sõita. Rohkem sõite ei toimunudki ja sellega lõppesid EMV 2016. Viiest sõidust võitsin 4, veidi jääb kripeldama see oma viga kolmandas sõidus mis maksis puhta seeria. Üllatavalt hästi sõitis Karla. Teadsin ,et tema ja Rolle on märkides päris kindlad ning seetõttu võivad minu eksimused kohe ära karistada, kuid poleks oodanud nii head kiirust. Üleüldse oli viimane etapp noorte päralt. Ainuke master kes stabiilselt esimeses grupis püsis, oli Timo ning TOP4-s olin mina kõige vanem. Igaljuhul positiivne, kuid raske lõpp hooajale, kus saime kokku 27 sõitu, millest võitsin 21, ning kindlustasin oma esimese slaalomi EMV tiitli.

Tallinna Nädal 2016

Nädalavahetusel toimus Tallinna Nädal, mis on ühtlasi formula EMV 3. ja viimane etapp. Kuigi ma esimesel etapil osaleda ei saanud, oli mul siiski võimalik võtta taaskord Eesti meistritiitel. Vahe Ernoga oli kõigest 2p, mis tähendas, et top3 lõpetades oleks pidanud teda edestama ainult 1 kohaga. Prognoos esimeseks päevaks oli soodne, teine päev piiri peal, ning kolmandaks väga lootust ei paistnud. Kuna esimene päev algas alles pealelõunat, sai varakult vette mindud, et uut 11.0 purje testida. Kohe sai selgeks ,et tuul oli väga väga puhanguline ja 11.0 jääb väheks. Startide ajaks panin juba ülesse 12.0, kuigi tuul jäi järjest vaiksemaks, ning tundus kahtlane kas üldse võistelda saame. Õigel ajal saadeti meid kohe vette ja läks sõiduks. Puhangutes oli normaalne, aukudes väga keeruline. Stardist sain kohe ilusti minema ja tundus et sain ilusti eest minema. Enne ülemisse märki jõudmist avastasin aga ,et Erno oli mul vaikselt sejataha ilmunud, ning ülemises märgis olimegi praktiliselt koos. Allatuulega õnnestus mul ette saada, ning teisele ringile läksin juba ees. Teise ringi õigete otsustega kasvas vahe päris suureks, aga kahjuks vaikis tuul nii ära, et enne ülemist märki katkestati sõit ära.  Kordusstardist enam glissis minema ei saanud, kuid hea hooga jõudsin teistele järgi ja üleval märgis olin Karlaga koos esimene-teine. Kahjuks kukkus taas tuul maha ja sõit katkestati. Natuke ootamist ja mõned katsetused veel, kuid sõitu kirja ei saanud. Laupäeval rannas just erilist optimismi näha polnud. Pealelõunat hakkas vaikselt õhk liikuma ja ootamatult saadeti meid vette. Esimesed 5 minutit oli päris normaalne sõita, kuid siis hakkas taas tuul keerutama ja rohkem kui paari stardi katsetust ei saanudki.  Kuna viimase päeva prognoos oli kehva siis paljud arvasid juba, et võistlus jääbki ära. Kuna mul oli vaja ainult see 1 sõit kirja saada (ja selles muidugi Ernot edestada) siis jäin lõpuni lootma. Viimasel päeval oli juba hommikul päike väljas ja õhk liikumas. Randa jõudes oli tegelt juba piiripealne tuul olemas, ning kaua ei pidanud ootama et merele minna.  Taas samad suured asjad ja starti. Tundus, et lõpuks saame selle ühe sõidu kirja. Esimene start kulges nii, et olin ainus kes glissis minema sai. Sõitsin mitu otsa, kõrgust praktiliselt saamata. Selle aja jooksul said teised ka minema ja veel nii et Karla sai pagi kätte ja sõitis hoopis teise nurgaga praktiliselt otse ülesse. Lõpuks jõudis tuul ka minuni, ega kuna Karla oli nii pikalt eest ära siis ette poole enam tõusta ei õnnestunud. Teiseks sõiduks oli tuul juba parem. Stardist sain ilusti minema ja esimeses märgis esimene. Edasi sain rahulikult ees sõita ja tänu sellele vahe kasvas ja lõpetasin kindlalt esimesena. Kolmandas stardis läksin ainsana paremaga, kuna tundus, et kui kalda pool vaikib siis on eelis ikkagi merelt minnes. Üleval olin Martini ja Timoga koos. Allatuules õnnestus neist mööda saada , kuid liiga varajane halss tappis hoo ära ja jäin täiesti seisma enne märki, millega Timo pääses ette.  Tagantjärgi alustas see väike aps ahelreaktsiooni. Edasi sõitsin Timo segatud tuules, kaotades kõrgust ja kiirust. Proovisin kiire paudiga seisu parandada, kuid poom libises näppude vahelt lahti ja käisin sisse. Järgmine hetk ei läinud ülemisse märki välja- sõitsin vastu märki ja käisin jälle sisse. 2 lisapauti ja Timo oli juba väga kaugel. Allatuules tegin aga taas liiga vara halsi ja jälle ei läinud märki välja. Tiksudes, pumbates,rabeledes käisin jälle sisse ja nüüd sai juba Karla ka mööda, nii et lõpuks olingi kolmas. Ehk siis kui oleks teinud esimesel ringil 10m kaugemal halsi ja märki välja läinud, oleks kõik ilus, nüüd aga 3 korda ujumas käinud ja 3 korda ei läinud märki ka välja. Prale väikest pausi saadeti meid uuesti vette ja tundus, et tuul on taas päris auklikuks muutunud. Kuna stardis oli vasaku eelis märgist startides, siis alustasin sealt. Hea starti, puhtalt minema ja kontrollisin kohe kogu fliiti. 50m sain sõita ja tundsin kuidas tuul hakkab otsa saama, samal ajal kui teisted all pool said tuult just juurde ja kiirendasid minema. Pumpasin nii palju kui sain, kuid õhku lihtsalt polnud ja jäin tiksuma. 30 sekki tiksusin ja siis tuli ka minuni tuul. Kihutasin vihaga teistele järgi ja üleval olin juba Timoga koos 2-3.  Karla oli selleks ajaks juba eest läinud ja seetõttu sõitsin rahuliklt edasi. Teises üleval märgis oli tuul juba päris hapu, nii et jäime kõik tiksuma- kogu fliit tiksus, ka Karla. Sõitu aga ära ei katkestatud ja oodati kuni tuul tagasi tuli.  Saime taas liikuma. Allumises märgis olin ilusti teine ja tundus et kõik ongi selge. Enne slalli otsa sai aga taas tuul täiesti otsa ja jäin tiksuma. Timo ja Martin tulid tagant uue tuulega ja sõitsid lihtsalt mööda. Mitte midagi teha ka polnud ja sõitsingi 4. lõpuni. See tähendas seda, et kokkuvõttes olin langenud kolmandaks. 1p kaugusel ees oli Karla, võrdsete punktidega kuid parema viimase sõiduga teine Timo ja mina kolmas. Olgugi ,et sellest piisas ,et tõusta eestikate üldarvestuses esimeseks, ei saa mitte mingit moodi rahule jääda. Kahju et hooaja lõpp siin Eestis niimoodi lõppema pidi. Nüüd ei jää muud üle kui valmistud MM-iks Assooridel ja slalli viimasele etapile…