Baltic Cup Leedus

Reedel sai alguse võistlushooaeg Leedu Baltic Cup-iga. Vaatamata sellele, et prognoos oli üsna nutune otsustasime paar päeva enne, et ikkag sõidame Leetu. Kuna Eestis ka ilmad üsna jahedad ja väga palju sõita pole saanud siis oli lootus ,et ehk saab vähemalt natuke trenni teha- järgmine võistlus mul juba MM. Neljapäeval kohale sõites tervitas meid Pärnu kandis lõrtsisadu- ilmselt esimene kord kui võistlustele sõites lund/lõrtsi sajab. Kohale jõudes oli aga ilm üsna normaalne, päike väljas ja +8. Majutuse otsustasime seekord võtta võistluskohas veidi eemale Ventesse, et ei peaks magama sellise külmaga seal Svencele konteineris, kus on üsna jahe. Hommikul randa minnes oli vaikne maatuuleke ülal ja tundus et saab kohe sõitma. 11:30 läkski lipp. 12,5 kokku ja merele. Kohati oli päris mõnus, kohati päris vaikne-nagu maatuul ikka. Juba enne starti läks meil Preissiga võidusõiduks- mitte meetritki ei tahtnud kumbki järgi anda, nii et pidin 10 sekki enne starti hoo maha võtma, et üldse liinile pääseda. Veidi pumpamist ja sain segatud tuulest ka välja, nii et kokkuvõttes läks isegi hästi. Kogu krüssu sõitsime üsna võrdselt- ütleks et Preissil gramm parem kiirus mul gramm parem nurk. Millegipärast oli aga meeletult pikk rada pandud, nii et tundus et krüssasime terve igaviku. Kui üks hetk kella vaatasin oli juba 8min täis ja polnud veel esimeses märgis. Märk oli aga ilusti tuuleauku pandud, nii et tule mis kursiga tahad, märgi juures keerab tuul vastu ja vaikib. Nii tunduski et kord oli üks ees kord teine. Lõpuks parkisime kõik sinna märgi juurde end ära.  Preiss ja lat-107 enamvähem koos, mina nende järel. Järgmine pagi mis tuli, jõudis aga minuni enne, nii et sõitsin neil pealt läbi ja keerasin esimesena allatuulde. Loogika ütles, et peaks kohe ära jibeima ning pagiga merele tagasi sõitma. Selle lükkega kaotasin aga päris palju, kuna mul vaikis tuul üsna kohe ära, ning teised sõitsid pagiga alla välja. Alumiseks märgiks olin 3-4, kuid jäin endale kindlaks ning pani taas mere poolt läbi, kuna ei suutnud välja mõelda ühtegi loogilist seletust miks oleks pidanud minema maatuulega kalda alla. Seekord tasus see ära ja kuidas veel. Ülesse märki jõudes ühtegi konkurenti silmapiiril enam ei paistnud. Allatuules tulin pagides jibeitades üsna rahulikult ja lõpetasin sõidu esimesena- ajaga 30min! Preiss kes oli teine kaotas juba üle 2 ja poole minuti. Peale seda päästeti mõned lohed, mis olid vette kukkunud, tõsteti rada grammi lühemaks, ning prooviti uut sõitu anda. Selge oli see, et tuul keerutas ja pagitas järjest rohkem. Stardist väga paljud minema ei saanud, aga mul õnnestus seekord päris hästi. Isegi Preiss vajus mul üsna kohe ahtrilainesse, kuid kahjuks vaikis tuul täiesti ära, nii et tuli sõit katkestada. Kuna kohtunikul siin optimismi jagub, siis proovis ta veel ühe korra starti anda, kuid nüüd polnud enam variantigi, et keegi käima saaks. Ei jäänudki muud üle kui meid kaldale ootama saata. Päeva jooksul aga midagi paremaks ei läinud, nii et 7 aegu lõpetati päev ära. Kokku olin merel 2h22min, millest siis see üks sõit oli 30min. Pulssi näitas 13 minutit viiendas tsoonis (ehk 90-100% max /176-195) ja 21 minutit neljadas tsoonis( ehk 80-90%max-st / 156-176). Ehk siis päris korralik tööpäev, vaatamata sellele et ainult 1 sõidu saime kirja.

Laupäevaks oli prognoos pigem hommiku poole, ning seega tõsteti esimene start kella 10ks. 9 aegu randa minnes oli tuul aga üsna tagasihoidlik- suund veidi rohkem maa pealt kui eile. Umbes 11 aegu hakkasid vaikselt pagid üle käima, ning aeti meid vette. Kohe alguses oli selge et tuult vähem kui esimene päev, ning tundus kahtlane kas üldse sõita saab. Meil jätkus Preissiga match race. Stardis jälle poole meetrise vahega, pumpasime end kuidagi linnilt ülesse, kuid 100m hiljem jäin tiksuma. Veidi aega hiljem ka Preiss. Teine start  läks täiesti metsa. Ei suutnud teiste vahel end minema pumbata- umbes 5 inimest sai kokkuvõttes üldse glissis starditud. Kui pagi jälle peale tuli, sõitsin veidi maad ning viskasin kohe paudi ära, et saada jälle mere poolt ülesse minna. Korraks tundus et seis oli juba päris hea, ning Preissiga juba nibin nabin, kuid kui märgi peale pautisin, siis rohkem käima ei saanud. Preiss natuke maad eemal sai mingit moodi aga glissis märki välja, olles sel hetkel ainus kes terve raja peal sõitis. Vahed kärisesid kohe meeletult pikaks ja paras loterii käis. Lõpuks kui esimese ringi lõpetasin teisel kohal, katkestati sõit ära. 15min pumpamis jälle täiesti tühja. Paar korda prooviti veel startida, aga see oli juba lootusetu, nii et läksime kaldale ära. Ilm oli aga mõnus soe, nii et sai isegi päikest võtta. Vaikselt vaikselt tuul keeras ja umbes 5 aegu hakkas mingi õhk 180 kraadi teisest suunast liikuma. Varemgi selle suunaga proovitud sõite teha- kaldal tundub et puhub, merel tegelt ei puhu- tüüpiline loode tünn. Vette minnes olid aga esimesed otsad isegi suht normaalsed, aga üsna kohe hakkas vaikselt maha kruttima. Esimene start saime Preissiga ainsatena minema, aga sõit katkestati ära. Teine kord tundus isegi parem tuul olevat, ning panime täiesti ülesse märki välja, kui siis ära katkestati. Huvitav oli see et me saime esimese ringi ajaks 13 min ( teine ring on juba veidi lühem), nii et tegelt oleks võinud sõita küll. Kolmanda korraga sai juba natuke rohkem stardist minema, meil Preissiga ikka sama seis- teistega võrreldes sõidame pikalt eest ära, mina jäin aga vaikselt nurgaga koguaeg temast maha. Selge on see et 2 kilo kergem laud teeb sellise ilmaga ikkagi oma vahe. Allatuules sain kuni jibeini sõita, siis jäi nii vaikseks, et tiksusin alla märki. Taas oli Preiss ainuke kes sõitis, kuid kohtunikule tundus et sellest piisab. Teises krüssus sain peaaegu ülesse märgini, aga siis vaikis jälle, ning mul tuli viimased 100m tiksuda. Allatuules polnud variantigi, ning ega polnud motti ka pumbata- Preiss oli kaugel ees, ning kolmas koht poole ringiga minu taga. Tiksusin terve allatuule, väravate juures sain uuesti käima, ning finishist läbi koju sõita. Realselt oleks pakkunud et sõidu ajal võis olla u 5-8 knotsi tuult, kuid ära ei katkestatud. Huvitav oli ka see, et kontrollaeg ei kehtinud, nii et kõik kes tahtsid raja läbi tiksuda võisid seda teha, olenemata sellest palju aega läks. Seega teise päeva kokkuvõtteks oli tehtud u 10 starti, merel oldud üle 6h, ning kirja saanud ainult 2 sõitu, mis olid ka väga kahtlased. Samas trenni mõttes päris korralik pingutus. Õhtuks oli päris arvestatav väsimus peal ja nägu päikese tõttu ära põlenud.

Pühapäevaks oli prognoos päris nutune. Hommikul randa minnes ei liikunud ükski oks. 12 aegu hakkas mingi õhk liikuma, aga see oli nii vaikne, et polnud meil lootustki. Tund aega seda 1-2m/s tuult oligi ning siis plekkis täiesti ära. Polegi ammu nii peegelsiledat vett näinud. Paar tundi passimist ja lõpetatigi võistlus ära. Huvitav on muidugi see, et kui tavaliselt on võistlustel reegel, et 1 sõiduga on võistlus kirjas, kuid meistritiitli saab välja anda alles 3 sõiduga. Siin on aga vaja 3 sõitu, nii et formulatel põhimõtteliselt nagu midagi ei toimunud- isegi diplomit ei antud J . Aga ikkagi võiks õelda, et korraliku trenni sai sellest võistlusest, nii et päris tühja see sõit ei läinud, ning enesetunne enne MM-i mis paari nädala pärast algab on päris normaalne.

Neljas nädal Tenerifel

Nädala algus jätkus samamoodi nagu eelmine lõppes, ehk tugevate tuultega. Esmaspäeva hommikul olime kõik ootel- kas saame sõita või mitte. Kell 10 tuli sõnum, et ei hakata kaatriga ja sõitjatega riskima nii tugeva tuulega nii et kõigil vaba päev.  Käisin ennelõunat ära saalis, lootuses et ehk pealelõunat annab tuul veidi järgi ja saame natukene vähemalt testida. Umbes 2 aegu andiski järgi. Läksin randa, panin kõige väiksemad asjad kokku (ehk 6,4), kuid kõik kes merel käinud väga optimistlikult sellele ei vaadanud. Panin high end setingud peale ning vette. Esimese meetriga oli kohe selge et tuult on igatepidi üle. Kogu sõit, kui seda niimoodi saab nimetada, toimus justkui foilides, sest asjad lihtsalt lendasid minema. Mõne üksiku siledama koha peal sain ainult peale tõmmata. Kuna jalg andis ka veel tunda siis ei hakanud riskima ja loobusin varakult.

Teisipäeval oli ilm parem ja 11st esimene start. Taas 6,4 ja väike laud. Olin üsna rahul kuidas asjad toimisid, nii et sain rahulikult sõidule keskenduda. Teises fliidis koguaeg esimeste seas. Õnneks oli pundis ka üks noor norra kutt, kes sõidab sellise tugeva tuulega üli hästi, nii et pidin ikka pingutama, et kindlalt järgmisteks sõitudeks paremasse gruppi saada. Edasi esimeses fliidis läks juba päris ralliks. Kuna minu väike laud on 106l ja teistel 99l siis oli küllaltki keeruline kiirusega vastu saada, samas kui sileda lainevahe leidsin sõitsin sama kiirelt. Ei teagi kas väsimusest, aga üha enam avastasin, et ei saa õieti seda väikest g10 uime pidama. Küll läks sirge peal spinni küll jibeides. Võimalik, et lihtsalt grupi sees sõites on chopp juba nii hull, et ei vedanud välja. Peale pausi otsustati esimest korda ka vasakuga starte harjutada. Kiirendusmaa on muidugi 15-20 sekki ja esimene sirge küllaltki lühike, aga asi seegi. Proovisin enamasti ülevalt kaatrist startida, kuna oma väikse uimega poleks ilmselt alt tulles lainetega välja vedanud. Otsisin lihtsalt ilusat puhast lainevahet et siis sellega alla sõita. Enamasti ma välja ei vedanud, või olid teised lihtsalt nii kiired, kuid ühes sõidus õnnestus see ideaalselt. Järsku olin märgis 1-2, nii et maailmameister ise oli minu all, ning hakkas mind märgist välja suruma. See tal ka õnnestus. Sattusin kehva koha peale, sõitsin lainele tagant sisse ja läksin ujuma. Vaatamata sellele, andis selline väike sähvatus lootust, et saab võidu sõita küll. Mida sõit edasi seda rohkem väsisin ja hakkasin sisse käima, kuid punnitasin 17 sõitu lõpuni ära.

Kolmapäeval oli justkui tellitult vaiksem tuul, kuna mul veel 8,6 vaja paika sättida. Randa minnes oleks küll tahtnud panna 9,3 mis toimib super hästi, kuid jäin ikka 8,6le. Kohe peale minnes oli selge et tuul on lahja ja puri on raske. Teises grupis sõites samas justkui konkurentsi polnud. Sain esimese stardi kohe OCS-i ja ülejäänud võitsin kindlalt. Tuul aga muudkui vaikis ja keeras. Nii et lõpuks oli vasaku halsiga meeletu allatuul ja paremaga täis krüss. Peale pausi uuesti peale minnes tundus asi sama kehva kui enne. Tegin purjes küll mõned muudatused, kuid paremaks ei läinud. Tugevamas grupis nii aga sõita ei saa. Stardid kehvad, kiirust polnud, jibeid ka kehvad. Sõitsin enamus sõidud 2 sirget kaasa, ning läksin siis kalda alla asju sättima. Proovisin kõik võimalikud variandid läbi, kuid ei midagi, nii et sõitudest polegi mõtet kirjutada. Peale sõite sain proovida ka teisi maste. Ehk grammike oli parem, aga polnud ikka see mida tahaks. Samas olen selle sama purjega siin küllaltki normaalselt sõitnud, nii et ei tea mis toimus. Kokku olin vees 5h, kuni lõpuks oli energia täiesti nullis ja hakkasid juba krambid peale tulema. Pärast korteris selgus, et kõikidel lohetajatel oli olnud ka imelik päev- sest tuul oli olnud… imelik. Ei teagi kas asi oli siis selles (ometi teised ju liikusid) või väsimuses või lihtsalt halb päev…

Neljapäeval liikus siia „calima“, mis toob suve siia Kanaaridele. Tuult polnud, päike paistis ja temp oli +40C. Võtsin ennelõunat ette väikse matka San Isidrosse, mis on El Medanost u5km ülesmäge. Ainult ülesse minek võttis aega u 1h15, ning tundus justkui kõnniks terve see aeg mööda treppe ülesse poole. Alla tulek oli küll lihtsam, kuid soe ilm ei teinud midagi lihtsamaks. Pealelõunat kui temperatuur oli juba alla poole liikumas (ainult +37) meelitas Ranno mind jooksma, kuna tal oli see viimane päev siin El Medanos, ning uus huvitav rada vajas avastamist. Alustasime samal ringil mis tavaliselt, kuid edasi läks mööda mäge ülesse. Tundus et tegu oli vana vulkaaniga vms. Igatahes peale paari kilomeetrit hakkas juba raskeks minema. 37 kraadi, päike paistab, jalad kõik ammu katki höörutud, ning selle lisaks veel ülesmäge. Üleval mäeotsas tegime tiiru ümber kraatri vms, ning väidetavalt oli väga ägedad vaated. Mul polnud nautimiseks aega, sest oli vaja kuidagi jalgu liigutada et edasi joosta. Kui lõpuks tagsi oma tavalisele ringile jõudsime oli minu tempo juba selline, et oleks võinud samahästi käia. Kokku lõpuks 10km ring mägedes sellise kuumaga, kõige lihtsam ei olnud.

Reedel läks Calima edasi. Hommikul kell 7 näitas termomeeter juba +26, nii et oli teada mis päeva peale tuleb. Kuna mul kuluski puhkepäev ära siis võtsin rahulikult. Laupäeval enamvähem sama teema, aga lõunaajal käisin tegin kerge ujumistrenni ookeanis. Päris mõnus oli sellise kuumaga vees sulistada. Pühapäeval oli aeg kodupoole liikuma hakkama. Ilm tundus ideaalne- päike paistis, soe, tuul puhus, ilus laine ka… kahju kohe lahkuda. Aga paraku nii on ja aeg mõned nädalat puhata ja siis jälle täiega trenni, et hooajaks vormi saada

Kolmas nädal- Märgid

Nagu prognoos lubas algas nädal tuuliselt, ehk siis sain esimest korda 7,1 kokku rigada.

Kui korra pealkirja juurde tagasi tulles, siis teavad/usuvad paljud mingitesse nö märkidesse, mis kuidagi peaks meie tegevust suunama. Minul hakkas see kohe hommikul pihta. Tavaliselt tõusen üsna vara ülesse, lähen jalutan veidi rannas ja võimlen. Täna hommikul magasin veidi kauem ja üldse kuidagi ei tõmmanud välja. Edasi randa minnes ja esimest korda 7,1 ülesse rigades tundus kõik minevat plaani järgi. Olin esimesena valmis vette minema, et asju veidi sättida enne kui kihutamiseks läheb. Kui siis alt lõpuni peale tõmbasin käis pauk ja mast lendas topist välja. Kuna tegu uue asjaga siis oli topp nii jäik alles et kuidagi ei tahtnud see topp paika jääda. Lõpuks kui asja paika sain läksid teised juba vette, ehk siis max 10 mintsa oli aega. Tõmbasin uuesti alt peale, käis jälle pauk- ots läks puruks. Polnud kõige uuem ots ka, nii et tundus selline loomulik värk. Tagantjärgi oli see juba teine märk, et pole mõtet vette ronida (kolmas kui hommikust väsimust ka arvestada).  Selle asemel et märke näha vahetasin jooksuga otsa ära ja kiiruga vette. Väga napilt jõudsin üldse starti, kella ega muid stardi eelseid asju ei jõudnud ilmselgelt enam teha. Teiseks stardiks olin juba valmis, aga kohe üldse ei saanud liinile pihta- kohe ikka väga kehvad stardid. Märkides käisin sisse, teiste sõitjatega põrkasin kokku (rohkem kui korra) ja üleüldse ei sujunud ükski asi. Neljanda sõidu ajal jooksis puri järsku ülesse, nii et halssi enam vahetada ei saanud. Tiksusin vaikselt kaldale. Selgus et juba järgmine ots oli puruks läinud- tutikas! Kuna see tundus juba kahtlane hakkasin lähemalt uurima. Selgus et üks rullikutest oli vigane, ning söi otsa kohe puruks. Kuna midagi kohe teha sellega ei saanud panin 6,4 ja lootsin et ehk veab välja. Järgmised 5 sõitu et toonud midagi uut- kehvad stardid, märkides käisin sisse ja teistega põrkasin kokku, nii et kui 10 sõitu tehtud otsustasin ära lõpetada- kõik märgid lihtsalt näitasid et pole mõtet punnida. Kaldale jõudes selgus et ka sellel mastijalal oli alt ots juba purunemise äärel, aga tegu oli vana otsaga.17022316_1630401363643068_5733935821526264929_n

Teisipäeval oli juba vähe parem päev. Tuult grammi rohkem, nii et sain 6,4ga ilusti sõita. Ainuke murekoht oli see, et polnud päris sellist kontrolli nagu tahaks et täis kiirusega sõita- ilmselt liiga suur uim. Sellele vaatamata olin teises grupis esimeste seas, sain mõned väga ägedad sõidud kus lasime terve raja külg külje kõrval ja võitlus käis viimaste meetriteni. Peale pausi juba tugevamas grupis, mis tähendas seda, et oli vaja ka rohkem kiirust et konkurentsis püsida. Panin oma G10 väikse uime alla, mis peaks väikse purjega paremini sobima. Vette minnes oli aga selge et tuul hakkas vaikselt järgi hoopis andma, nii et uime oli nüüd vähe. Sõitsin küll pundi sabas, aga kiirust jäi väheks et teistele konkurentsi pakkuda. Tegin peale igat sõitu mõned muudatused ja vaikselt läks seis paremaks. Tundus et tuul oli ka veidi keeranud, nii et oli julm kaatri eelis. See omakorda tähendas seda et kõik tahtsid kaatris startida ja seal läks väga kitsaks. Samas oli kasulikum kasvõi teisest reast startida, kui alt poolt esimesest. Paar korda olin päris ilusti top4 esimeses märgis, aga selge oli see, et alapurjestusega märkidest minema saamisega oli raskusi. Kui 17 sõitu täis läksime kaldale. Sain aru, et tõstetakse rada veidi ringi ja läheb edasi, aga tuli välja et päev lõpetati hoopis ära.

Kolmapäev oli puhkepäev ja jätkus see „märkide“ lugu. Juba eelmisel õhtul tundsin, et vasak jalalaba on päris pinges- lootsin et veinitamisega läheb paremaks. Hommikul ülesse tõustes oli jalga aga hoopis paiste läinud ja isegi käia oli valus- varbaid liigutada ei saanud. Lootsin et midagi katki pole ja lihtsalt ülekoormus sellest tugeva tuulega jalgade aasas hoidmisest. Panin natukeseks jääd peale, et paistetus maha saada, ning sain juba ringi longata. Olgugi et ilm oli hea, siis vette ronima ei hakanud. Läksin hoopis saali, et veidi ülakehale trenni teha. Pärast käisin apteegist ka läbi ja ostsin diclofenaci salvi et jalg korda saada.

Neljapäeval taas trenipäev ja kuna jalg tundus vähe parem ning tuul rahulikum otsustasin ka ikkagi minna. Seekord 7,9ga. Sellised harju keskmised sõidud, ei midagi erilist. Samas vasakul halsil andis jalg iga kord tunda kui laud laine pealt põrkas, nii et pool rada võtsin rahulikult. 10 sõitu tegin, rohkem ei hakanud jalga piinama. Kuna kell oli alles vähe otsustasin pealelõunat taas saali minna liigutama.

Reedene prognoos oli päris… korralik. Lubas ca 35 knotsi. Randa jõudes rigati seal juba 5,7/5,2 purjesi. Kuna mul 6,4st väiksemat polnud panin selle, et proovida palju tuult kannatab. Esimesed otsad olid väga ägedad. Suured siledad ookeanilained, kus sellise ülepurjestusega oli üli äge kihutada. Kuna kaatriga oli probleeme, siis stardid veidi venisid, ning tundus et tuul andis järgi, mis mulle sobis. Kohe alguses oli selge, et olin purje üle „trimminud“ sest powerit polnud. Jälle peale igat sõitu mõned muudatused ja läks paremaks. Samas hakkas tuul väga imelikult keerutama ja käis ülesse alla, nii et vahepeal ei saanud normaalselt käimagi. Pausi ajal otsustasin, et teen ise mõned otsad ja proovin purje paika saada, ning tundus, et läks paremaks. Järgmistele sõitudele minnes hakkas aga jalg tunda andma, kuid nüüd veidi ülevalt poolt. Ilmselt see sama teema, kui pead varbaid tõstma, et aasades püsida. Punnisin kuidagimoodi need 5 sõitu ära, aga jalg läks järjest hullemaks ja tuul samamoodi ebaühtlasemaks, nii et otsustasin ära lõpetada.
Selge oli see, et kõik märgid viitavad sinna poole, et on vaja lihtsalt puhata, muidu olen varsti täiesti katki. Kui trennipäevikut vaadata, siis pole ka ime- viimasest 8st päevast oleme trenni teinud 6, ning isegi minu poolikute päevadega on kokku kogunenud mul 77 sõitu!!! Eelmine aasta tuli kõikide EMV etappide peale  27 sõitu.

Laupäev ja pühapäev võtsingi siis rahulikult, ning puhkasin. Esmaspäevast läheb trenn jälle käima, prognoos on hea, ning ilm peaks ka järjest soojemaks minema

Tenerife2

Järjekordne nädal Tenerifel algas esmaspäeval kohe trennipäevaga. Prognoosi järgi lubas tulla selline mõnus (ca20knotsi) slalli ilm. Alustuseks liiga palju ei puhunud, nii et osad võtsid üheksased, mina jäin 8,6 ja suure laua juurde. Esimesed viis sõitu taas tagumises grupis. Päris korralikud stardid tulid kaatrist ja kui tagumises grupis juba hea stardi saad on pool võitu käes. Kiirus oli ka täiesti rahuldav, nii et 3 sõitu võitsin kahes jäin teiseks, aga sellega tõusin kindlalt esimesse gruppi, kus on kõik PWA kutid. Võtsin kohe nö „kaitsva“ positsiooni sisse, ehk siis üritasin kaatrist startida, mis annaks võimaluse normaalsel kohal esimesse märki jõuda. Siin on juba enamvähem teada ka kes kust stardib, nii et väga keeruline positsiooni valimine ei olnud.  Jätkasin startidega sealt kus enne pooleli jäi, ehk siis väga täpselt ajastatud. Kiirusega oli nii nagu oli. Nii kaua kui kõik kontrolli all ja täis käiguga sõidan siis maha ei jää, aga nii kui chopisemaks läheb siis jään maha. Samas paar korda olin ilusti grupis sees märki tulles, ning endalegi üllatuseks lendasin pea ees sinna sumasse sisse ja sain sealt läbi ka. See on põhiline asi mis siiani on vaevanud, et isegi kui jõuan normaalselt märki, siis ei julge selle PWA „no rules“ süsteemi pärast sinna kõige magusamasse kohta sõita. Nüüd tundus see järsku kuidagi nii loomulik ja lihtne, olgugi et ümberringi on vähemalt 4-5 venda üliväikeste vahedega, chopp on väga hull ja tuul segatud. Viimaseks viieks sõiduks jäi tuul veidi vaiksemaks, nii et kohati jäime märkides päris seisma, aga ikkagi super päev ja üle 4h merel ei tundunudki nii hull. Teisipäeval-kolmapäeval tuult polnud. Käisin hommikuti jõusaalis ja pealelõunat jooksmas. Kolmapäeval andis korra lootust et saab ka merele, aga selline pumpamine/tiksumine see rohkem oli. Neljapäev oli pilves ja korra tuli isegi vihma. Teada on et siin pilves ilmaga on tuulega kehvasti. Korra läksime isegi randa, et äkki saab midagi, aga väsimus/halb ilm jne kokku ei tõmmanud üldse sinna tiksuma, nii et võtsin rahulikult ja puhkasin parem, kuna järgmiste päevade prognoos oli päris hea. Reedel oli meil siis taas trennipäev. Lootus oli et puhub rohkem, aga taas mingi sudu jama peal, nii et alustasime kohe suurte asjadega. Endalegi üllatuseks oli nagu öö ja päev esmaspäevaga võrreldes. Enesetunne uimane, asjad ei liikunud ja kõik sõidud läksid suht metsa. Sättisin peale igat sõitu asju ning tuult andis ka vaikselt juurde, nii et  mida sõit edasi seda paremaks läks ka enesetunne. Esimese viie sõiduga esimesse gruppi ei pääsenud, aga kuna järgmised 5 sõitu läksid juba paremini siis tõusin lõpetuseks jälle tugevamasse punti. Tuul samas järjest tõusis. Stardid olid mul endiselt päris kehvad, lihtsalt oli selline päev. Samas sain asjad paika, nii et kannatas juba isegi võidu sõita. Üllatus oli aga see, et lõpuks olid puhangud juba üle 20knotsi, aga 9,3ga andis endiselt sõita- lihtsalt uskumatu puri, võid alustada 8 knotiga ja samas 20ga sama edukalt sõita. Kui lõpuks 17 sõitu täis sain oma teise valestardi kirja, mis tähendas, et minu jaoks oli päev läbi- teised tegid paar ringi veel. Samas olin juba merel olnud 4 ja pool tundi, lõpuks korraliku ülepurjestusega, aga väsimus nagu ei olnudki. Laupäevaks ootasime juba vähe tugevamat tuult, ning tundus et tuleb ka. Panin 7,9 ,aga väikse lauaga ei julgend minna nii et jäin suure laua juurde. Kohe oli selge, et vähe mis vähe. Seda suurem oli üllatus (olgugi et teises grupis), kui järjest võitsin sõite. Isegi kui märgis esimene ei olnud, tulid manöövrid väga hästi välja ning edasi oli ainult vormistamine. Lõpuks viimases sõidus sõitsin stardis suurele lainele selga nii et võttis mul hoo täiesti maha ning enam esimesele järgi ei jõudnud, kuid siiski lõpetasin teisena. Pausi ajal purje vahetus 8,6 peale ja uuele ringile. Nüüd oli tuul muidugi korralikult tõstnud, nii et 8,6 oli selgelt üle, samas oli teistel sama seis. Viis sõitu puhast kannatamist. Väga konkurentsis sellise ovepoweriga ei püsinud, nii et läbi sõitmise rõõm lihtsalt. Enne viimaseid sõite vahetasin jälle 7,9 peale ja tahtsin ka väikest lauda võtta. Just enne vette minekut sain aru et tuule oli JÄLLE maha võtnud, nii et panin vähemalt suure laua. Sain paar päris korraliku starti, nii et esimeses märgis isegi top4, aga märgist minema ei saa. Tee mis tahad ja nii 4 sõitu järjest. Viiendas sain kuidagi moodi minema, aga ega väikse purjega kiirust ülesse enam ei saanud. Millegi pärast rohkem sõite ei tehtudki, nii et 15 sõiduga piirdusimegi. Ühte pidi väga kehva päev, teistpidi väga hea- kuna sõitsin kõik sõidud vale purjega siis sain ära proovida mis moodi asjad nendes tingimustes töötavad. Pühapäev oli meil puhkepäev, aga ikkagi tahtsin minna peale et natuke rahulikult triibutada ja paari asja proovida. hommikul oli sudu peal ja tuul seetõttu metsas. Passisin päris pikalt kui lõpuks poole 1 aegu viskas üle, panin asjad kokku ja vette. Näha oli et eemal hakkab taevas ka selgemaks minema. 7,9 ja väike laud olid muidugi selgelt vähe, aga kindel plaan oli just nendega minna, nii et valikut polnud. Esimesed 45 mintsa olid väga lahjad, vaevu sõitsin. Edasi läks taevas selgeks ja järjest tõstis, nii et lõpuks oli isegi päris mõnus. Poolteist tundis sõitsin, rohkem ei hakanud väsitama. Õhtul kerge sõrk ja venitused ka otsa, ning nädal saigi täis. Järgmise nädala prognoos on korralik. Tundub et puhub iga päev ja võib mõni päev isegi liiga tugevaks minna, aga selge on see, et sõita saab kõvasti

Tenerife

Nädal on juba siin Tenerife, El Medanos oldud ja trennid TWS-i klubis täies hoos. Kohal taas kõvad PWA sõitjad eesotsas maailmameistri endaga. Kohale jõudes olid esimesed paar päeva vaikus, mis tähendas et sai rahulikult sisse elada ja kõik asjad paika sättida enne kui kihutamiseks läks. Varustust saan hoiustada ühes nö laos, mis on seest nagu surfikuur, ruumi on piisavalt ja ranna lähedal nii et üsna mugav variant. Esimene tuulega päev oli kohe suur torm. Lepiti kokku et 07:00 ollakse rannas valmis, 07:30 on päikesetõus ja siis kohe peale. Rigasin oma kõige väiksemad asjad ära, ehk 6,4 ja 106. Kui päike lõpuks tõusis keerati tuulekraanid täiega lahti. Väidetavalt pole sellist ilma siin veel nähtud. Puhus edelast nii et tuli üle maa, vesi suht sile ja ca 50 knotsi. 20170212_090440Enamus läksid 5,7vms purjedega peale ja tundus juba kahtlane kuidas ma oma 6,4ga kohe esimesel korral hakkama saan. Kui asjadega lõpuks randa jõudsin siis oli selge et natuke liiga karm. Osad tulid oma viiestega maha ja oli üle olnud, rigati ülesse 5,2 purjed juba. Ootasin natuke ja oli selge et tuul järgi ei anna, ning pole mõtet nii varustust kui ennast laagri alguses kohe lõhkuma minna. Päevapeale hakkas tuul keerutama, kord täiesti maa pealt ja päris sõidetav, siis jälle edelast ja korralik litter. Ei hakanud selliste tingimustega välja minema ning tegin parem ühe jooksuringi. Esmaspäeval puhus taas sama suund, kuid selgelt vaiksem. Alustuseks saime 3-4h rannas passida kuna tuul selle suunaga ebaühtlane ja nii vaikse tuulega väga sõita ei kannata. Lõpuks panime oma kõige suuremad asjad kokku ja vette. Puhangutes oli väga mõnus, sile vesi, soe, päike paistab. Mingi hetk otsustati et proovime ikka sõita ka, kuigi see tundus väga kahtlane. Siiski saime mõned üsna normaalsed sõidud kirja ning tundus et mul asjad liiguvad hästi. Tegu on sama päevaga mil filmiti see aegluubis video. Kokku sõitsime u 2h, nii et sissejuhatuseks kena küll. https://www.facebook.com/ProSlalomTraining/videos/1614571638559374/

Teisipäevane prognoos oli juba kahtlasem, ning seetõttu läksin otsisin hoopis jõusaali ülesse, et veidi seal liigutada. Kuna seal ka crossfiti osakond olemas siis ideaalne variant. Peale trenni väike söök ning randa. Lootsin ,et ehk termokaga veidi võimendab ning saab sõita.  Mingi hetk isegi tuul tõusis,  rigasin 8,6 ülesse ja tahtsin proovima minna kuidas uus kaamera toimib. Kahjuks see tuul mis korraks tuli läks ka sama kiiresti, nii et rohkem tiksumist kui sõitmist. Kolmapäeval läksin taas varakult saali liigutama, et lõuna ajal merele saada. Kahjuks või õnneks tuli tuul juba varem kohale nii et pool trenni sain saalis vaadata kuidas palmid närviliselt juba liiguvad. Peale trenni läksin korterisse, söin ning siis kui tahtsin hakata randa minema, hakkas sadama. Samas tuul puhus, nii et selline tüüpiline Eesti suvi. Kuna päris mitmed olid 8,6ga peal, panin samad asjad. Esialgu väga ei liikunud, aga vaikselt asju timmides läks paremaks. Testimiseks olid ka vastas muidugi väga kõvad pwa sõitjad, nii et iga samm neile lähemale oli juba suur võit. Kuna järgmisteks päevadeks oli prognoos juba õigest suunast mis tähendas trennipäevi siis piirdusin taas 2h-ga. Neljapäeval siis ametlik trennipäev. Randa jõudes tundus et puhub küll, nii et panin 8,6 ja suure laua. Merele minnes oli ka nagu enamvähem, kuid võistlema hakates oli selge, et oleks vaja suuremat purje. Kuna sõitsin teises grupis siis kiirus oli ok, kuid märgis seistes kaugele ei jõua. Peale 5 sõitu rigasin 9,3 ülesse ja kohe oli teine minek. Kui paar apsu välja jätta võitsin järjest sõite- olgugi et lihtsamas grupis. Kuna päeva jooksul sai kõvasti pumbata, merel olime juba 3h ja peopesad hakkasid valusaks muutuma, otsustasin 10 sõiduga piirduda. Reedel puhus juba grammi rohkem ja sai keskmiste asjadega sõita. Esialgu panin küll 8,6 kokku kuid siis otsustasin ikkagi 7,9 ja suure laua kasuks. Iseenesest oli täiesti normaalne komplekt. Taas teises grupis, kuid koguaeg top3 ning mõned sõidud võitsin ära ka. Veidi oli vaja purje sättida, kuid üldiselt OK, ning järgmiseks viieks sõiduks sain juba tugevamasse gruppi. Vahetult enne esimest starti läks aga trapetsiots puruks, nii et pidin kaldale vahetama minema. Teise starti jõudsin umbes minut enne, nii et pidin pimesi teiste järgi startima- ilmselgelt midagi head sealt ei tulnud. Kolmandaks satardiks olin lõpuks täiesti valmis. Võtsin ette eriti optimistliku plaani ja läksin pin-endi püüdma, ning see plaan õnnestus 100%. Eriti killer start sekundi pealt, täiskiirusel. Pool sirget suutsin ees püsida ja siis sõitis üle minust Gunnar, kes on ka pwas üks parima sirge kiirusega sõitjaid. Tänu sellele sai paar tükki veel mööda, kuid neljandana märki jõuda on ikka päris ulme, sellises konkurentsis.16707624_1617807071569164_6483241850355564977_o

Kuna aga minu märki tuleku trajektoori oli vale tänu nendele kes ülevalt tuli, siis ei suutnud korraliku jibei teha ja kohe minema saada, ning siin tähendab see seda et kõik sõidavad sul pealt läbi ja oled viimane. Järgmised paar starti  proovisin kaatrist,et saaks puhtas tuules, kuid seal läks väga tihedaks liiklus, nii et oli keeruline hästi startida. Samas ma kordagi päris viimaseks ka ei jäänud, nii et esimese nädala kohta üsna normaalne. Kokku 15 sõitu, 3h40min merel, rohkem lihtsalt praegu ei jõudnud. Laupäev oli siis see kirss tordil, kui puhus ca 25 knotsi. Tuul käis küll veidi ülesse alla päeva jooksusl (kord 20-25 siis 25-30+knotsi), kuid läksin ikkagi kõige väiksemate asjadega, et natuke kindlust sellise ilmaga koguda. Taas alustasin tagumises grupis, kuid ka siin on kiireid sõitjaid. Esimeses stardil laperdasin asjad nii mis hirmus ja kohe esimese sirgega kaotasin sõidu, nii et edasi kulgesin lihtsalt 3.kohal. Järgmisteks sõitudeks olin juba paremini valmis- head stardid, kiirus järjest parem ja sõiduvõidud järjest tulid. Seega oleks pidanud järgmisteks sõitudeks minema juba esimesse gruppi, kuid samas tundsin, et pole veel sellist kindlust ja kontrolli, et prodega 25knotsiga võidu sõita, nii et jäin teise gruppi. Kuna TWS-i klubis ka Z-uimede testimise võimalus siis proovisin slm34 uime. Kontrolli oli nüüd selgelt rohkem, kuid samas jäi kohati nagu väheks ka. Ei teagi kas asi oli uimes või hakkas juba väsimus peale tulema, aga nüüd oli sõidud päris pingelised. U 3-4 sõitjat koguaeg võitlemas esimese koha peale, nii et kord üks ees kord teine. Väga äge on nii ikka külg külje kõrval kihutada, eriti kui on soe, päike paistab, saab shortsides sõita. Peale 10 sõitu olin juba päris kutu. Proovisin küll pausi ajal oma makaronikausist tuge leida, kuid järgmised sõidud ma praktiliselt rippusin seal poomi küljes.Sain küll korralikud stardid, kuid polnud jaksu enam 100ga pingutada nii et juba sirgekiiruses andsin järgi. Märkides hakkasin sisse käima, aga palju hullem oli see, et pilt hakkas „uduseks“ kiskuma. Mitte nüüd et pilt eest ära oleks läinud, aga lihtsalt ei suutnud laineid jms jälgida, tänu millele tekkis üsna ohtlike olukordi. Kui 13s sõit läbi sai, kus kõik esimesed 4 sõitjat olid vähemalt korra ujumas käinud otsustasin, et aitab küll- lihtsalt ei jaksa enam. Pole ka ime. 3 päeva täiega kihutada ja siis magustoiduks 13 sõitu 25 knotsiga ehk taas üle 3h kihutamist. Kuigi pühapäeval puhus endiselt, tuli võtta vahelduseks ka üks puhkepäev- käisime Rannoga jooksmas + venitused ja mobilityt, ning sellega tuli nädala total kokku 19h trenni- pole paha esimese nädala kohta

MM 2016 kokkuvõte

Eile lõppes selle aasta Formula MM. Viimase päeva prognoos oli korralik ja lootust oli, et saame lõpuks jälle sõita. Hommikul randa minnes tundus, et isegi puhub, kuigi otse maa pealt, nii et väga kehva suund. Õigel ajal saadeti meid vette,  keegi täpselt ei teadnud  mis meid merel ootab, ning kuna tagasi enam vahetama ei jõudnud, siis tuli lihtsalt midagi valida. Mina võtsin 11 purje- kuna tegu oli maatuulega, siis  olin suht kindel, et kui tuul on nii vaikne et peab 12-ga sõitma, siis on augud nii vaiksed et võistelda ei saa. Täpselt nii ka läks. Päris paljud olid tulnud 12ga , aga ma polnud ka ainus 11.0ga. Laine oli võimas- suur u3-4m lauge ookeanilaine, ning tuult täpselt nii et kui puhus oli 11 päris mõnus ja kui vaikis siis ei saanud 12.0ga ka sõita. Pean ütlema et esimest korda oli mul siin lainega mõnus sõita- realselt asjad lennus koguaeg, ning kuna 11 on päris kerge siis sai nagu veivikaga lainetel veivatud. Tegin, nüüdseks juba maailmameistriga, testi mõttes ühe ringi rajal, ning terve ringi lasime külg külje kõrval. Lõpuks kui startimiseks läks vaikis tuul täiesti maha. Natuke ootamist, ning saadeti meid kaldale- just siis kui tuul tuli, nii et kõik kihutasid seljad vees. Jube mõnus oli ikka lasta- nii hästi pole siin veel liikunudki. Kaldal natuke ootamist, ja uuesti vette. Nüüd oli aga rada pandud sadamasse sisse. Mina midagi vahetama ei hakanud kuna tunne oli väga hea. Seekord saime ka starditud. Iseenesest korralik start, aga lihtsalt pin endi poolt startijad said kõvema pagi ja panid veidi eest minema. Kuna  eesmärk oli koguaeg tuules püsida siis tegin krüssu peale 3 pauti , ning üleval märgis olin u6 (minu järel Conzalo, Casper, Polanovski)- Preiss ja Steve väga kaugel ees ei olnud. Allatuules keerati aga kraan päris kinni, nii et sõit katkestati ära. Sellega oligi MM läbi.  Lõpuks jäigi mulle see 12 koht- kindlasti mitte see mida lootsin, samas tingimused olid rasked, ning iga aps maksis valusalt kätte. Sellega sai ühtlasi ka kogu võistlushooaeg läbi, nii et LÕPUKS ometi saab puhata

 

Tuuletud päevad

Viimased kaks võistluspäeva on läinud oodates tuult. Eile hommikul oli vähemalt enesetunne palju parem, ilm oli soe ja sõiduisu jälle suur. Päeva peal tulid aga taas pilved peale, ning prognoosis lubatud tuult kohale ei jõudnud. Üksikud optimistid käisid proovimas ,aga ei midagi. Täna oli mõnus suvine ilm +25C päike paistis ja puhus soe tuul. Juba hommikul oli tuulemõõtja järgi tuul olemas, aga koosolekul väideti et merel on väga ebaühtlane, ning sõita ei saa. Terve päev kruttis aina tuult juurde, nii et vahepeal näitas kalda mõõtja 15knotsi, aga vette ikka ei aetud. Väidetavalt pidigi selle suunaga olema nii, et kaldal puhub ja merel on 3-15knotsi ja keerutab suunda. Päeva kulminatsioon oli see kui president Obama tuli oma Air Force One-ga siia Terceira saarele. Ilmselt külastas siin asuvat USA sõjaväebaasi. Viimaseks päevaks on prognoos päris tugev, ainuke probleem et suund väga kehv, aga loodetavasti saame ikkagi sõita

MM 2.päev

Tänane päev oli ikka korralik hullumaja… Alustuseks see, et hommikul olin veel eilsest päris väsinud ja eriti head enesetunnet just polnud. Rada pandi seekord merele, nii et lootsin, et ehk tuleb vähe parem päev. Panin 11.0 ja läksin suht kindla plaaniga, et purje vahetama ei hakka( kuigi teised olid ka kaldal valmis). Kui muulide vahelt välja sain oli kõik täiesti segi keeratud. Meeletu põrkelaine, tuul segatud, mitte midagi aru ei saa. Kujutage nüüd ette kui start pannakse muulide vahele, kus see u.3meetrine ookeani laine edasi tagasi põrkab. Ühesõnaga kiirust mul polnud, nurka polnud, puri ei töödanud, uim ei toiminud  manöövrite tegemine oli väga keeruline jne. Stardi hetkeks oli muidugi seal muulide vahel veel tuuleauk, nii et vaatamata sellele, et ilusti puhtalt liinil olin, ei suutnud ma glissis püsida ning jäin tiksuma. Nii tiksus vähemalt pool fliiti. Kuna aga alla tuulemiinimumi ei kukkunud, siis ära ei katkestatud. Kogu ülejäänud sõit oli nagu kannatuste rada. Mitte hetkegi ei saanud mugavalt sõita. Loksusin kuskil tagaotsas. Teisel ringil ülemisi märke võttes tuli välja et üks märk oli ära triivinud, ning väravaid sai ainult 1 poolt võtta. Täielik segadus. Keegi midagi aru ei saanud. Mina sõitsin lihtsalt ümber ühe märgi ning oligi kõik- kas see oli õige märk või mitte jääbki segaduseks, kuna ühtegi lippu vms polnud. Peale seda tulid kõik kaldale, paljud tahtsid protestima minna, mina üritasin midagi välja nuputada, et natukenegi liikuma saada. Kuna segadus oli nii suur, siis tulid kohtunikud ka kaldale ning tegid tunnise pausi, et jõuaks kogu raja uuesti sadamasse sisse tuua. Järgmises stardis sain küll normaalselt puhtas tuules minema, aga purjes lihtsalt vedu polnud ning vajusin kohe teiste segatud tuulde. Kogu ülejäänud sõit midagi positiivset ei toonud ja loksusin kuskil grupi lõpus. Ei saanud kohe üldse aru mis toimub. Enne järgmist starti tegin veidi muudatusi ning üksi sõites tundus veidi parem, kuid mitte nii nagu tahaks. Paljud läksid kaldale 12.0 järgi, aga minu arust puhus piisavalt et 11 peal püsida, kuna jõudu suure purje jaoks nagunii poleks olnud. Päeva viimases stardis jäi üks liikuv hispaania numbriga takistus mulle täpselt niimoodi ette, et pidin suurema kaarega startima, ning seetõttu olin kohe segatud tuules. Põhimõtteliselt oli sõit sellega sõidetud. Oli küll sead veidi võidusõitu ühe ja teisega, aga kuna enesetunne oli juba selline, et üldse ei liigu siis ega sealt midagi loota polnud ka. Ühesõnaga täiesti metsas päev. Kui midagi positiivset võtta, siis praeguseks olen tulemustes nii taha vajunud, et edasi saab ainult paremaks minna. Loodetavasti homme tuleb vähe asjalikum päev

MM 1.päev

Täna algas lõpuks MM. Prognoosi järgi selline 6-7m/s ühtlane tuuleke, aga nagu Assooridel ikka siis ühtlasest oli asi kaugel. Alustuseks 11 ja 12 kokku, aga vette läksin väiksemaga. Tegin mõned otsad, kohati oli nagu päris hea ja siis jälle veidi vähe. Otsustasin et teen esimese ikkagi 12.0-ga ja ehk pärast tõstab ja saab väiksemaga ka sõita. Hea oli et ära vahetasin kuna stardi ajaks oli juba tuul päris lahja. Sain normaalselt kaatrist minema, eelis oli küll pin-endis aga ei tahtnud kaldale liiga lähedale ronida. Kogu  sõidu ma justkui kulgesin- kiirust polnud ja kõik tundus jube raske.Samas oli tuult kohati ikka väga vähe+  esimene päev kui siin lained ka on. Terve sõidu madistasin Fernando ja Maltega, aga lõpuks suutsin neid ikka edestada ja lõpetasin 8.  Järgmine start läks täiega võpsi, kuna tuul oli veidi keeranud ja kõik tahtsid nüüd kaatrist startida, siis jäin sinna lihtsalt kinni, ning pidin ära pautima. Nüüd oli tuult ka juurde andnud ja laine päris korralikuks kerinud. „äge“ oli see et ülemised märgid (värav) oli pandud muulide vahele, ehk kaugel tulles oli sinna väga keeruline sihtida. Õnneks sain esimese korraga ilusti pihta. Kui märgile juba päris lähedale jõudsin läks seal hirmsaks lammutamiseks. Ühelpool panid kokku Conzalo ja Polanowski, teise märgi juures Casper ja Hubert. Kui Casperi ja Huberti crash oli lihtsalt mingi arusaamatus, siis Polanowski ja Conzalo panid ikka väga hullult kokku- esimene keeras märgist alla, teine tuli alt ülesse, ning kuna lained olid ca 3-4m siis polnud lihtsalt näha midagi. Conzalo istus 10 min laua peal ,enne kui liigutama sai hakata. Mina sain õnneks puhtalt sealt läbi, allatuules 1halsiga ja teise krüssuga tõusin juba päris kõrgele. Viimases krüssus ei suutnud ühe paudiga märki minna, mis tähendas lisapaute, kuna  vasakuga läbi väravate sõita oli võimatu. Sellega kukkusin paugust 4 kohalt 7 ning seal ka lõpetasin. Järgnes väike paus ja uuesti vette. Kuna teise sõidu lõpp oli üsna tuuline siis läksid paljud 11.0ga, nii ka mina. Esimese otsaga lendasid asjad nii et hirmus. Keerasin otsa ringi ja läksin võtsin väiksema uime. Nüüd oli palju parem, aga starti miskipärast ei antud. Tuli välja et tuul keerutas suunda ning ei tahetud starti anda- päris naljakas, kuna siin keerutab tuul ju koguaeg. Tuul aga järjest vaibus ning lõpuks tuli suund kalda poole võtta, et asjad uuesti suuremate vastu vahetada. Jälle 12 ja suur uim. Kolmas start läks metsa. Sain küll pin-endist minema, aga ees sõitjad segasid laine ja tuule nii ära, et vajusin lihtsalt alla.Pautisin ära, pagi ei saanud ja üleval märgis olin päris taga. Vaikselt hakkasin ette poole sõitma, aga sellisel konkurentsis väga palju tagasi ei võida. Viimaseks ringiks sain juba Conzalost ka ette, aga üli aeglaste manöövritega kaotasin jälle koha ning lõpetasin 11. Viimaseks sõiduks oli energia päris otsas. Kõige hullem start nagu polnud, aga kuidagimoodi liikusid teised ikkagi eest ära. Võimalik et ma lihtsalt ei jõudnud enam neid suuri asju enam paigal hoida ja vaikselt andsin kiiruses järgi. Taas võitlesin seal top10 lõpus, aga midagi erku ei tulnud ja lõpetasin 9. Päeva kokkuvõttes 10 kohal, aga vahed on  veel väiksed ning prognoosi järgi peaks iga päev sõita saama, nii et kõik võib veel muutuda. Jube väss on praegu muidugi peal, aga ehk jõuab homseks ära taastuda ja siis mõni korralik sõit ka teha

MM-i proloog

Reis siia Assooridele oli seekord üsna pikk. Põhjus selleks oli lihtne- kuna võistluse sponsor oli Azores airlines ning nende poolt oli tasuta varustuse transport siis tuli Lissabonist just nendega lennata, aga nende graafik ei klappinud kohe üldse teiste firmadega. Seetõttu sai veidi aega parajaks tehtud ning järgmine päev edasi lennatud. Check-in Lissaboni lennujaamas on endiselt jube peavalu, mida ei soovitaks kellelegi- kui võimalik siis pigem vältida seda lennujaama. Olime hommikul kohal üle 2 h varem, ning lõpuks pidime lennukist isegi maha jääma. Jääb selline mulje nagu sealsed inimesed näevad iga aasta esimest korda purjelauda, tuleb täita meeletu kogus pabereid, joosta mööda erinevad kohti lennujaamas, x-rayst ei taheta laudu läbi lasta kuna need liiga suured jne jne. Kui Conzalot poleks olnud, kes kohalike keeles suhelda oskas, siis me Preissiga ilmselt olekski sinna jäänud. Kui lõpuks kõik asjad korda saime oli aega nii vähe, et sai taaskord läbi lennujaama joostud, aga õnneks jõudsime.2016-11-13-16-57-07

Kohale jõudes oli ilm ilus- 19C päike paistis, vaikne tuuleke puhus. Kuna liiga palju ei puhunud siis läksime 12.0-ga peale. Tüüpiline Assooride ilm- tuul käib nagu lülitist sisse välja ja kui ei suuda õiges puhangus püsida, võid kohe 200m kaotada. Aga peab ütlema , et ikkagi on jube mõnus palja jalu, ning termoka väel sõitma minna!!! Igaljuhul alguses jäin Preissist ja Conzalost ikka jube kaugel, polnud üldse variantigi,et saaks samasse kanti sõita. Kuna siin kellelegi armu ei anta ning järgi ei oodata, siis sain vahepeal asju sättida, ning siis uue ringiga jälle sappa võtta. Kui veidi üle 3h olime juba sõitnud siis lõi reisi väsimus korralikult välja, nii et otsustasin lõpetada. Öösel korralik 12h und ja hommikul oli taas hea olla. Neljapäeval läksime testima keskmise/tugevama tuule asju, kuna prognoosi järgi oleks pidanud see olema kõige tugevam päev enne võistlust. Taas tuul nagu lülitist sisse-välja, aga lihtsalt tugevam. Läksime kõik 11.0ga peale (+ kõigil olid GA-d). Kohe oli tunne palju parem kui eile, ning minek ka normaalsem. Üritasin alustuseks purje-träki jms paika saada, ning alles siis uimede kallale liikuda. Iga ringiga vaikselt paremaks, ning lõpuks kannatas kohati juba Conzalo ja Preissiga päris võidu sõita (seda siis kui tugevam ja stabiilsem tuul oli). Aukudega kaotan aga veel kõvasti, nii et tööd veel jagub. Sõitsime ca 4h vb isegi rohkem, ning seejärel otsustasime lõuna teha. Kui toit sees siis oli selge et kellegi rohkem jaksu merele minna pole, nii et lõpetasime päeva ära. Reedel pidi prognoosi järgi rohkem puhuma, aga suund endiselt kehva. Hommikul randa minnes tundus et puhub päris hästi, aga mitte nii palju et 10.0 panna. Olime esimestena kell 10 juba vees ja hakkasime testima. Proovisin nüüd hoopis väiksemat ja jäigemat uime, ning endalegi üllatuseks oli minek väga hea. Realselt sain Preissi ja Conzaloga külg külje kõrval sõita, nii et natukese aja pärast hakkas Preiss juba seletama et nii ikka ei saa et mina alustan alati kõige ülevalt, kuna see segas tal Conzalole keskendumist. Kuna lahes sees oli nii ebaühtlane tuul, siis läksime välja ookeani peale kus oli präis mõnus. Lainetega ma muidugi nii hästi hakkama ei saanud kui teised, aga väga palju ei kaotanud ka. Edasi proovisin veel u 5 uime läbi, aga ükski ei liikunud nii nagu oleks tahtnud- ühega sain sama kiirust, teisega sama nurka, aga mitte mõlemat korraga. Testisime u4h, siis tegime lõuna ja pärast ca 2h veel, kuni päike hakkas juba loojuma. Laupäeval saime lõpuks puhata. Ilm oli soe, päike paistis ja väga vaikne tuuleke puhus. Pool päeva sai asjade kallal nokitsetud, kõik otsad jms ära vahetatud, et võistluste ajal ootamatusi ei tekiks. Pühapäeval pidi ilm olema samasugune, ehk tuuletu, aga juba 12 aegu tõmbas termoka käima ning tegelikult sai sõita. Kuna mul 12.0 vaikselt laguneb siis ei tahtnud üldse vette minna, sest iga kord seda purje rigades on oht et see võib ka viimaseks jääda. Läksin hoopis proovima kuidas 11.0 vaikse tuulega toimib. Endalegi üllatuseks olin koguaeg glissis, sõitsin sama kiirusega mis teised 12.0ga, aga lihtsalt kehvema nurgaga, ning tuult oli 7-9knotsi. Kuna suur puri mul see aasta eriti ei liikunud ja low end oli kuidagi ootamatult kehva, siis sai mõned muudatused tehtud. Seetõttu pidin ikkagi väga ettevaatlikult purje ülesse rigama ja vette minema- vana hea loft oli tagasi. Vedu oli meeletu, käima läks väga vara ja minek oli hea. Pikalt väsitama ei hakanud, tegin mõned otsad teistega koos, ning kõik paistis korras olevat. Täna oli regamine. Prognoosi järgi oleks pidanud keerama pikikallast „õigesse“ suunda ja siis vaikselt tõstma hakkama. Selle asemel oli kell 10 null tuult ja vihma kallas. 12 aegu läksin lõpuks randa, optimistlikumad olid juba vette hakanud minema, aga midagi erku küll ei paistnud. Passisin praktiliselt terve päeva seal- kord merel sõideti, kord seisti. Ei hakanud ennast väsitama, nii et regasin end ära ja lebotasin edasi. Õhtul avamine, kus jälle suuremas koguses head ning paremat laual. Homme hakkab siis võistlus pihta- prognoos midagi erku ei luba, pigem selline vaiksema tuule värk, aga ehk saab ikka korralikult sõita.