foili EM2

Teine päev euroopakatel. Hommikul ärgates oli enesetunne veel kehvem kui eelmistel päevadel, nii et erilist võistluse ootust polnud. Kahjuks/õnneks puhus terve päev lõunast, nii et jõe suudmes oli tuul olemas, aga merel vaikus. Päeval lasin, tuult oodates, korra silma ka kinni ja natuke vast parem hakkas ka. Umbes 4 aegu hakkas vaikselt edela poolt puhuma, nii et oli lootust et õige lääne tuult ikkagi tuleb. Võtsin rohud sisse, et enesetunne parem oleks ja panin asjad valmis vette minekuks. Vaikselt hakkas rahvas vette minema kuigi AP oli veel ülal. Samas oli näha et puhub, nii et oli ainult aja küsimus millal sõiduks läheb. Lõpuks u 5 aegu hakkasime peale. Tuul tundus parem kui esimesel päeval – u10 knotsi, nii et ei pidanud enam pumpamisega nii palju tegelema. Stardi sain normaalse, aga krüssu nurka jäi väheks, ning tänu sellele andsin päris mitu kohta ära. Samas olin üsna kindlalt 4 kohal kuni lõpuni välja ja väga punnitama ei pidanud. Teiseks sõiduks andis tuult veidi juurde, ning sõit läks juba lõbusamaks. Sain hea stardi kaatrist, lasin kiirusega mitmel pealt kohe läbi, et nad mind kinni ei pressiks. Õigel ajal paudid, ning olin 1. märgis. Vahed muidugi väga väiksed, nii et kõik paudid halsid pidid käima kiirelt ja täpselt. Samas teadsin koguaeg, et tänu väiksemale tiivale on mul rohkem kiirust, nii et isegi kui taganttulijad paudivad halsivad natuke varem, saan ma kiirusega kompenseerida. Esimene allatuul nii täpselt läkski. Siis kui mina ees halssisin, tegid teised seda ka. Teisele ringile läksin ikkagi ees. Paudi tegin täpselt, nii et teised pidid väga kõvasti pressima et üldse välja minna. Allatuuleks oli väike vahe sees ja sain natuke rahulikumalt võtta ning esimese võidu ära vormistada. Tuult andis vaikselt juurde ja oli kuni 15kn. Järgmises stardis jäin väga kehva positsiooni, ning pidin kiirusega teistel alt läbi kiirendama. Paraku oli tuul nii tugev ja powerit nii palju, et tõusin veest välja ja siis pauguga vette. Õnneks on üldine vale ! Kordusstardis proovisin vigu parandada, aga kuna stardiliin oli julma kaatri eelisega, siis oli seal kõik nii tihedalt koos, et ei mahtunud hooga läbi ja pidin startima teisest reast. Kuna ees pressiti julma nurka ilma hoota, siis kannatasin seal 100m ära, ning siis pautisin minema. Sain Pontiga koos kihutada ülemise märgini- seal tulid hispaanlased meie ette. Ulmeliselt väiksed vahed oli ikka. Allatuules oleksime võinud üksteisele patsu lüüa. Oli teada et kogu sõit läheb selle peale, et kes vähem eksib. Teises krüssus jäin alguses veidi maha, aga märgi peale ei läinud nii terava nurgaga ja võtsin tänu sellele kiirusega järgi, ning allatuuleks olime jälle kõik(Pont, Fernando, Ramon ja mina) koos. Alguses käis julm vajutamine, ning siis läks passimiseks. Kõik passisid üksteist, et millal jibeimiseks läheb. Nii kui üks liigutuse tegi, läksid teised kõik järgi. Võtsin väikse riski ja sõitsin 20m edasi, et saaks suurema kiirusega märki. Kolmik ees tegi natuke liiga täpselt manöövrid, ning pidid pumpama et märki saada. See maksis aga Pontile kätte- kui ta pumbates liiga allatuult keeras, puri jooksis tuulest tühjaks ja ta lihtsalt sisse käis. Minule see muidugi sobis, kuna tõusin tänu sellele kolmandaks. Päeva lõpuks oli siis seis selline, et tõusin 7.kohalt 4. jäädes 2punktiga maha kolmandast ning 4 punktiga teisest kohast. Homme peaks olema natuke veel tugevam tuul- loodetavasti jõuab see piisavalt vara ikka kohale, kuna viimasel päeval on viimane võimalik start juba kell 5.. mis on tavaliselt see aeg kui alles vette läheme.

foili EM

Eile algas siin samas Portimaos formula foili EM. Juba enne võistlust oli teada et minu nõrk koht saab olema väga vaikne tuul, nii et pidi ainult lootma, et väga vaikse tuulega ei hakata sõite punnitama. Hommikul, nagu siin ikka, ei puhunud midagi. Päeva peale keeras vaikselt lääne poole ja tõstis. Samas oli ikka väga piiri peal. 4 aegu läksid esimesed peale, aga enamus aega tiksusid. Kuna ma olen siin mitu päeva juba tõbine, siis ootasin veidi enne vette minemist, et jõudu säästa. Samas teadsin, et peale nädalat formula sõitmist on tunnetus paigast ära ja tasuks minna testima. Tuul käis ülesse alla- kohati sõideti kohati seisti. Siis kui rohkem sõidu moodi asi paistis, läksin ka peale. Mõnus oli üle tüki aja jälle sõna otseses mõttes lennata, eriti veel nii vaikse tuulega. Ootasime ja tiirutasime tükk aega kaatri juures, kui mingi hetk andis tuult juurde ning kaldal läks AP alla. Tuult oli puhangutega 8-9 knotsi, ehk suht piiri peal. Stardis paljud seisid, aga õnneks sain mina ilust minema ja esimene krüss läks isegi päris viisakalt. Olin ilusti esimeses pundis.. kuni jäin tuuleaugus ühe suure laine taha kinni, vajusin vette ja pidin tükk aega pumpama et üldse veest väljas püsida. Sellega andsin esimestele kõvasti ära. Tegelikult peale seda hetke ei mäletagi, et oleks rohkem poweris sõitnud. Kogu ülejäänud sõidu tegelesin pumpamisega- tuul 5-7 knotsi. Kuna paljudel siin on meetrine tiib, siis neil oli seis vähe lihtsam kui minul, sest minu tiib oli ainult 90cm. Samas oli esimene punt ülejäänutest nii pikalt eest ära, et ma oleks võinud viimase allatuule ka tiksudes tulla, ning oleks ikka samal kohal lõpetanud- ehk 7.
Peale seda saadeti meid kaldale, sest plekkis ikka päris ära. Ootasime veidi, ning viimasel võimalikul hetkel, ehk 7 aegu õhtul aeti meid uuesti vette. Nüüd tundus tuul natukese parem ehk u 10 knotsi. Stardist sain normaalselt minema, tegin õigel ajal paudi, ning olime Preissiga üleval märgis koos 1-2. Allatuules läksime aga merele, kus kaotasime kõvasti ja taganttulijad kasutasid seda ära, ning jibeisid kalda poole. Teisele ringile läksin u6 kohalt ja kuna tuul oli taas veidi järgi andnud, siis tundus et nii ka jääb. Samas ees konkurendid eksisid pautimisel ja nii tõusin 3koha konkurentsi. Allatuules sõitsime pikalt E72-ga koos, kuid tänud parematele jibeidele oli tema lõpuks ikkagi ees ning mina 4.
Eks see keeruline päev oli ja tegelt ma ise kartsin hullemat, kuna ilmselt kõigil siin on suuremad tiivad kui minul, aga õnneks palju ei kaotanudki. Täna homme paistab prognoos soodsam, nii et ehk saab hoo ikka ülesse

Portimao 1

Täna said Portimaos alguse 2019a formula MM. Kohale tulin paar päeva tagasi.. aga tuule unustasin kaasa võtta- nii nagu Portimaos ikka. Pühapäeval toimus regamine ja õhtul tekkis miski tuuleke ning sai vähemalt natukenegi “sooja teha”. Suur üllatus oli muidugi see, et võistluste avamist ei toimunudki.
Võistlus ise algas espaspäeval ja kuna siin puhub üldiselt pealelõunat siis on iga päev esimene võimalik kell 12. Alustuseks lükati kohe 2h edasi sest prognoosi järgi pidi alles 2-3 aegu puhuma hakkama. Nii ka oli. Puhus merelt, ning järjest valgemaks läks- kaatrist tuli info et 10knotsi, mille peale olid kõik imestunud. Oli paljusi kes usaldasid ennast ja läksid kohe väiksema purjega, ning ka neid kes usaldasid kohtunike inffi 10 knotsi kohta. Vette saades oli muidugi selge et 10 knotsi seal kindlasti pole, vaid pigem 15+. Suure 12,5ga sai sõita, aga eks ta raske oli. Kaatri juurde jõudes oli kohalik äss juba seletama läinud- ilmselt selle pärast et talle ei sobi selline suure ülepurjestusega sõit. Selle peale tõmbas kohtunik AP ülesse ja ütles et kes tahab mingu kaldale vahetama… eem, okei, nüüd käib tiitlivõistlustel siis nii et ühele mehele ei sobi ja siis teised oodaku. Kuna nagunii pidi passima siis läksin vahetasin omal ka purje ringi, kuna pole palju ju formulat sõitnud, ning pigem sõidan praegu natuke väiksema purjega. Puri vahetatud sai veel ootdatud, kuni kohalikud lõpuks ka tagasi jõuavad, ning lõpuks oli u 1h juba korralik tuul puhunud kui saime startima hakata.
Esimene start oli enamvähem ja krüssus tundsin end isegi mugavalt, allatuult oli muidugi hoopis teine teema ja läks päris raskelt. Teine ring hakkasid juba jalad käed krampi kiskuma ja meeletu punnitamine käis, samas ei saanud ma meetritki järgi anda, kuna Martin oli kohe minu järel. Teise krüssu lõpus ei läinud ees Preiss ja Miquel märki välja ning mul justkui tekkis võimalus.. ja siis sõitsin ise meetriga märgi alla ja pidin lisapaute hakkama tegema. Allatuule kannatasin ära ja lõpetasin 3.
Teise stardi eel hakkas tuul juba jukerdama, ning seda ma kõige rohkem kartsingi, kuna ma olin väiksema purjega. Sain stardist normaalselt minema, aga kokku saigi vist ainult 4-5 sõitjat liikuma. Tuul käis nagu lülitist sisse välja. See oli nii hull et ajas lausa naerma. Poole krüssu peal hakkas veel keerama- nii umbes 60 kraadi ja selle peale siis katkestati sõit ära.
Natuke ootamist kuna tuul stabiliseerub ning proovisime uuesti. Start liiga hea just ei olnud, ning tagant tuli Miquel kes tegi super stardi ning kattis mind üsna ruttu ära. Kuna mul polnud mõtet segatud tuules istuda, pautisin ära, mis tegelt mulle isegi sobis, kuna teadsin juba enne et selle uue suunaga mis tuleb üle maa, tasuks hoida kalda alla. Põhjus lihtne- Coriolise efekt- nii et kalda pool olles keerab tuul kasuks. Nii täpselt ka oli, kui ainult 100m poleks üle krüssanud. Hispaania kutt läks stardist kohe vasakuga, ning oli tänu sellele peaaegu esimene. Mina oma ülekrüssuga kaotasin kõvasti, aga allatuules puhangute järgi halssides võtsin grammi tagasi. Teine krüss sain ka natuke lähemale, aga just siis kui tahtsin märgi peale pautida oli tuuleauk, nii et pidin järgmise puhanguni sõitma. Sellega andsin jälle tagasi. Viimane allatuul oli kõik juba selge- ees olnud hispaanlasel oli 12 puri, minul 11 ja kuna tuul vaikis siis mul väga midagi teha polnud. Ees oli samuti väga põnev, ning Miquel võttis viimase allatuulega Preissi ära (kes oli peale esimest ringi pikalt ees). Sõidu lõpuks oli päris vaikne, ning uut sõitu oodates tundus asi juba päris kahtlane. Tuul keerutas suunda üsna palju ja augud olid ikka väga vaiksed. Mingi hetk oli selline seis et tuule suunda justkui polnudki, ja siis hakkas 180 kraadi teisest suunast puhuma, nii et osad said glissis kaldale sõidetud. Kaldal küll kohe ei õeldud et päev on läbi, kuid samas merele vaadates oli kõik suht selge.
Kokkuvõtteks sai vees oldud üle 3h , ning selle aja jooksul suudeti ära teha ainult 2 sõitu. Päris väsitav. Homseks ja ülehomseks on veel mingi tuuleprognoos, loodetavasti saame siis rohkem sõita, kuigi nii tugevat tuult kui esimeseks päevaks, rohkem ei lubata.

Tartu Maraton 2019

Taas aeg talviseks laulupeoks, mis on olnud ka juba aastaid minu talvise ettevalmistuse osaks. See aasta on see ettevalmistus läinud ikka väga üle kivide kändude- küll on olnud haiguseid küll muid asju miks ei saa päris nii treenida kui tahaks. Kõige hullem on see olnud et viimased poolteist kuud on olnud kuidagi selline kahtlane tunne sees, et päris terve nagu ei ole, samas haige ka pole. Lõpuks 2 nädalat enne maratoni jäin päriselt haigeks. Ega muud kui käik välja ja võtsin rahulikult- Mõned trennid tegin, aga ei miskit erilist. Paar päeva enne valmistasin suusad ette, ehk esimest korda määrisin maratoniks suusad ise. Selleks ,et riske hajutada tegin see kord ainult libisemise osa, eriti veel kuna lubas 0 ringis ilma, mis on pidamise osas väääga keeruline. Pidamise usaldasin spetsialistidele, ehk suusahullud/ Teppan. Laupäeval sõitsime juba Tartu, kus sai kätte stardinumbri, ning siis edasi Elvasse, kuhu oli võetud majutus. Õhtul pasta sisse, eesti laul telekast ära vaadatud ja magama ära. Magada muidugi ei saanud, nagu enne maratoni ikka- ei tea mis müstika see on. Mitte et oleks starivärin sees vms, lihtsalt pole väsimust.6:30 äratus, puder ja võikud sisse, ning autoga Otepääle starti. Paraku läks sättimise peale natuke kauem, liiklus tihe ja parklad päris täis, nii et jõudsime ainult tunnike enne starti kohale. See tähendas et stardikoridoride avamiseni oli ainult 30 minutit, ning kes see ikka tahab oma grupi lõpus olla. Käisin proovisin korra staadioni tõusul kas suusad peavad- pidasid, ning siis läksin viisin juba suusad stardikoridori ära. Siis viimased toimetused /soojendused ja oligi aeg suusad alla panna. Kõik oli juba valmis, kui 2min enne starti keegi minu selja taga kisama pistis. Selgus, et härra Hermaküla-l ei sobinud suusad ja saapad kokku, ning pani jooksuga minema. Kõik vaikselt muigasid, et kuidas selline asi üldse võimalik on, et sinu saapad ja suusad ei sobi kokku? pole siis varem proovinud? või pole hommikul proovinud kas suusad libisevad/peavad? Igatahes kõik valmis..3..2..1.. ja läks! Kohe esimestel kilomeetritel oli selge, et seal taga otsa startides väga kaugele ei jõua. Mitmed korrad jäin väga kehvasti karpi ja kuhugi minna polnud. Mõtlesin omaette, et ei hakka rapsima, muidgu pärast suusad/kepid puruks või siis annab haigus ja/või kehv ettevalmistus tunda ja saan hoopis haamri. Loksusin seal 10km matka tempos, kui hakkas vähe hõredamaks minema ja sain järkjärgult tempot tõstma hakata. Esimesse TP-sse jõudsin 39minutiga(12km), ehk siis oma tasemel sõitjatele,kes said ees varem õige tempoga sõitma hakata, kaotasin ca 7-8minutit! Koht oli 664- stardis 713. TP-s peatuma ei hakanud vaid lasin edasi. Kuna pidamine oli selleks ajaks pea olematu siis korra käis mõte peast läbi, et äkki oleks pidanud seisma jääma ja laskma pidamist korrigeerida.. aga ei. Kõige raskem hetk oli tõus harimäele (TM kõige kõrgem punkt). Vahelduvsammu polnud mõtet proovidagi. Proovisin siis raja kõrval pehme lume sees joostes natukenegi suuski pidama saada, aga ikka iga 2-3.samm libises täiega tagasi. Kui niimoodi kets all ringi käib siis on pulss täiega laes, aga edasi ei liigu. Sain aru et nii kaugele ei jõua ja hakkasin paaris lükkama. Kui lõpuks harimäelt alla sain oli ikka täielik nauding. Suusk oli niiiiiii mega libe, et enda ümber sõitnud sportlastega võrreldes, ei libisenud ma natuke paremini, vaid ikka korralikult paremini. Enne kui arugi sain olin järgmises TP-s ja koht juba 543. Mõtlesin, et proovin kaua nii paaris lükates vastu siis pean, kui lõpuni ei kesta siis jään seisma ja lasen pidamist alla panna. Endalegi üllatuseks sain väga mõnusa rütmi sisse, kaassportlased tulid selg ees koguaeg vastu. Tõusudel oli natuke punnitamist paaristõugetega, aga ei midagi hullu. Kuidagi väga kiiresti tulid joogipunktid.. 32km peal olin ajaga 1h46 (490.) ja mõtlesin et kui nüüd sama hooga jätkata, siis peaks see kolme poole tunni kanti aeg ära tulema, mis oli minu ideaal eesmärk enne haiguseid jms. 39km peale jõudes olin juba 453, 46km peal 429. 53km peal 409. Selleks ajaks oli tunne juba päris kindel, et pole probleemi, pean vabalt lõpuni paaristõugetega vastu. Mida rohkem Elva poole, seda rohkem oli aga metsavahel väga väga jäiseid kohti, kus oligi puhas jää, ning kus oli tükk tegu et püsti jääda. Õnneks suutsin suuskadel püsida, ning iga tõukega tulid eessõitjad aina lähemale. Kui 6km oli veel minna, siis hakkasin vaikselt tempot juurde kruttima, 2km enne sain aru et enesetunne on nii hea et võin vabalt veel juurde panna, ning ka väikse lõpuspurdi teha. Lõpuks finishis 383.koht ajaga 3h24min, mis on minu isiklik rekord pea 40 minutiga. Enesetunne oli selline et laseks rahulikult edasi. Polnud nagu üldse väsinud. Väga super päev ja sõit!! Lõpuks sai ka see 4h piir alistatud, aga seda nüüd poleks küll oodanud et nii kiire sõit tuleb. Igaljuhul vägev emotsioon taaskord ja järgmine aasta saab juba tunduvalt parema kohapealt startida!

Formula MM-i kokkuvõte ja foili MM

Mingil arusaamatul põhjusel pole vahepealsed kirjutised ülesse läinud, nii et tuleb uuesti proovida lühidalt kokku võtta. Viimase kirjutisega jäin formula MM-i teise poolde. Tundus justkui dejavu viimasest korrast kui siin käisin. Saime nädala jooksul 2 vaikse tuule sõitu ja viimase päeva viimaste minutitega punnitatakse see kolmas sõit ka ära et võistlus kirja saaks. Täpselt nii läks ka seekord. Viimase päeva lõuna aegu aeti meid vette. Isegi oli mingi tuuleke- 12,5ga sai sõita. Start sellistes oludes on muidugi keeruline ja paljud ei saanudki minema. Mina sain kenasti kaatrist minema. Peale pauti olin kenasti kontrollival positsioonil- Preiss ees all, Steve ja Alex ülal taga. Kui aga tuli aeg märgi peale pautida, sai tuul täiesti otsa. Tiksusime tükk aega enne kui tuli kaater lipuga ja katkestas ära. Ootasime 10-15min stardikaatri juures kui keeras suuna sideshore ja hakkas puhuma. Anti uus start. Paraku oli stardiliin täiesti viltu, nii et paremaga polnud praktiliselt võimalik üle liini saadagi. Seega startisid enamus vasakult. Minu start läks totaalselt metsa kuna jäin teiste vahele karpi. Pautida üsna kiiresti ära et merelt puhast tuult saada. Üleval märgis olin endalegi üllatuseks oma tavalisel kohal kuid esimesed olid muidugi juba kaugel. Seega ei jäänudki mul suurt midagi üle kui rahulikult lõpuni sõita. Preiss korra veel koperdas ees ja justkui andis võimaluse kuid enne teist ülemist märki vaikis mul ka ära, nii et tuli vaeva näha et glissis ikka rada läbi sõita. Sellega oligi MM läbi. Kahju et nii vähe sõita sai. Iga sõiduga läks järjest mugavamaks ja näha oli et 3_4 koha mehed tegelikult kaugel polnud. Aga oleksid ei maksa midagi nii et edasi foili MM-i juurde.
Reedel oli kohe esimene foili päev ja peale lõunat tuli isegi tuuleke. Läksin juba enne lippu merele et asjad üle vaadata ja foili tunnetus kätte saada. Oli kohe selge et tuul on üsna lahjake ja meeletut kujutamist ei tule. Startisin taas kaatrist paremaga ja sain kenasti minema aga ees pressiti nii hullu nurka et sõitsin end lihtsalt kinni. Pautida ära ja panin vasakuga puhtasse tuulde. Oli selgelt näha kuidas suurte tiibadega liiguti hoopis teist käiku kui mina. Pidin päris palju tööd tegema et ikka liiguks. Lõpuks allatuule märgis jäin päris tiksuma. Loksusin minuti kindlasti, võtsin alumise märgi ära ja natukese aja pärast sain uuesti liikuma. Panin päris pikalt merele kuni lõpuks tuli natukene tuult juurde ja sain otse märgi peale pautida. Võtsin mõned kohad isegi tagasi peale seda tiksumist. Allatuule jälle sama seis, et märgi juures sai tuul otsa, nii et tiksusin finišisse välja. Mingi hetk olemust kuskilt hispaanlane välja kuid temagi jäi tiksuma ja nii me võidu pumpasime seal nagu rsx-ga . U 5min hiljem jõudis finišisse välja Preiss kes oli ka viimane kes lõpetas. Ehk siis 16 40st suutis raja üldse läbi sõita (protokollis on küll kirjas et 18 lõpetas aga on teada et paar tk pole tervet rada läbinud). See päev me rohkem ei sõitnudki. Laupäev oli tuule osas täiesti lootusetu.

Formula MM 1

pühapäeval algas Portugalis- Portimaos formula MM. Kohal olin juba reede õhtul, laupäeval oli regamine ja õhtupoole sai isegi foiliga sõitmas käidud. Peale seda tuult rohkem polnudki nii, et sai päevad läbi lihtsalt passida. Samas ilm on soe (30+) päike on väljas, ainult et sõita tahaks. Lõpuks teisipäeval tuli ka tuuleke- vaikne aga vähemalt midagi. Rigasin üle pooleteise aasta taas 12,5 ülesse ja läksin kohe vette et proovida kuidas liigub. Päris jube oli . See 12,5 on ikka meeletu sein ja päris tükk aega ei saanud midagi aru. Enne esimest starti oodati ikka meeletult pikalt.. vähemalt pool tundi raisati niisama ära. Lõpuks läksime. Sain stardist enam-vähem normaalselt minema, mis on sellise väikse tuulega kõige olulisem. Sõitsin ilusti esimestega koos- kiirust oli gramm vähe aga ei midagi hullu. Mingi hetk segasid raceboardid ,kes olid enne meid startinud veidi vett ja tuult ning vajusin segatud vette. Otsustasin kohe ära pautida et liiga palju ei kaotaks. Tegelt oli raja keskel just vaiksem või keeras, nii et sain sealt kena mitusada meetrit kaotust kohe laksust. Siis veel ülekrüss ka otsa ja olidki esimesed nii kaugel et polnud õieti nähagi. Allatuul midagi ei muutnud. Teises krüssus sain vähe paremini liikuma ja võtsin veidi tagasi aga allatuules lasin jälle liiga pikaks ning lõpetasin 7. Muidugi tasub ära mainida et varustus lagunes vaikselt- alumine liist oli puruks läinud nii et palun oli vähe suurem seal all kui peaks, ning ühel halsil olid gulftechi poomi augud puruks läinud nii et Poom jooksis lihtsalt kokku. Õnneks oli tuul vaikne ja see väga ei seganud. Teises stardis jäin ise lihtsalt magama ning startisin u 3 sekki hiljem kaatrist. Ees pumbati korralikult vastutuult seisma, nii et pikalt ei oodanud vaid pautisin ära. Endalegi üllatuseks olin ikkagi päris normaalsel kohal arvestades jubedat starti. Oleks suutnud ainult õigel ajal pautida.. sellega lasin poolaka lihtsalt mööda. Kogu ülejäänud rada oli sama jama- paudid halsid pikaks.. aga eks see tuleb sellest vähesest võistlemisest viimasel ajal. Tuul jäi ka väiksemaks ning vahet venisid suuremaks. Finišis lõpuks 5, aga vähe järgmistega oli juba nii suur et ei teagi kes sealt tuli. Anti ka kolmas start, mis läks mul taas pekki. Sain küll minema aga vajusin kohe ees sõitja segatud tuulde. Seekord ei tahtnud ära pautida ja tegelikult ei jäänudki ma väga palju maha. Kuidagi läks tuulega ka hästi, ning üleval märgis olin kolmas. Allatuules jäid seisud samaks aga tuul oli vaikne nii et läks maletamiseks … All väravates läks Steve ühele poole ja Alexander teisele poole. Mina otsustasin minna Alexi järgi merele, kuna esimene ring sealt võitis. Tuul jäi järjest nutusemaks. Peale pauti enam kohe käima ei saanud ja pidi tiksuma, aga paistis et seda tegid kõik. Aga kuna ära ei katkestatud siis tiksusin veidi edasi ja tõmbasin uuesti käima. Ülemises märgis oli Alexi järel teine ja nii püsis seis finishini välja. Finišis laiutati aga käsi ja öeldi et katkestatud… Nagu mida???? Me pumpame nagu lollakad terve raja läbi ja te ütlete alles Finišis et tegelt ei loe?? Ükski normaalne sportlane ei lõpeta pingutamist enne kui ollakse Finišis või kuini katkestamise lipuni. Mitte ühtegi lippu polnud!! Täiesti ebareaalne. Pole ju mingi külakross et oih pole lippu. Tegu on MM-iga.
Nojah mis seal siis ikka. Rohkem sõite õnneks ei tehtud, kuna viimase pu pumpamissõiduga sai päris läbi tõmmatud. Samas kehva on see et ainult 2 sõitu on kirjas. Loodetavasti viimase kahe päevaga saab ikka mõned sõidud veel, kuigi prognoos on üsna nutune.

EM-i kokkuvõte

Aega läks aga lõpuks sai see EM ka paberile kirja. Alustaks kõigepealt sellest miks iga päev blogi ei kirjutanud? Põhjuseid on tegelikult mitmeid aga põhiline on see, et võisteldes kahes klassis korraga on õhtuks selline väss peal et ei viitsi isegi arvutit lahti võtta. Aga parem hilja kui mitte kunagi.
Kui EM-ile minnes oli minu põhieesmärgiks kindlalt foil, siis kuidagi läks nii et lõpuks sõitsin ikkagi mõlemat. Nagu teada siis max lubatud sõitude arv võistluse kohta on 15. Ei mäletagi enam millal viimati 15 realselt täis sai. See kord aga sai ja mitte ainult formulale vaid ka foilile, nii et need kes mõlemat klassi sõitsid said 30 sõitu. Slallimehed naeravad ainult selle peale, aga kursisõidus ei kesta 1 sõit 4minutit vaid 20. Seega 5 sõitu päevas on praktiliselt sama mis 25 slallis- ehk siis päris väsitav.
Kõigepealt võistluskohast- võistluskeskuseks oli hubane jahtklubi, ilmad olid soojad, soe vesi, iga päev puhub, suhteliselt sile… AGA… täiesti ebarealne kuidas tuul keerutas. Ütleks et hullem kui pirita kirdekas. Ühel halsil võis kurss erineda 30-40kraadi,tuul oli puhanguline nagu maatuul ikka, rääkimata siis sellest et kord võitis kalda alt, kord merelt, kord raja keskel. Mitte midagi ei saanud aru, sest mingit loogikat selles tuules polnud. Lihtsalt sõitsid kuhugi poole ja lootsid et veab. Kohati oli nii et mõnest sai 3 korda sõidu jooksul mööda kihutatud. Kuna mulle pole kunagi sellised tingimused sobinud ning justkui mina olin alati seal valel poolel siis ei jõudnud ära kiruda seda kohta. Sellised tingimused soosivad häid ja enesekindlaid sõitjaid, ning vahe tuleb kohe väga selgelt välja. Mina polnud paraku kumbagi. Foil on alles uus ja arenev klass, nii et eks kõik alles õpivad, kuid minul oli seis eriti keeruline. Esiteks olen foili sõitnud vaevu pool aastat, mis pole just liiga pikk aeg. Teiseks olen treeninud üksi kodus ja kui põhitõed saab nii selgeks, siis kiiruste ja nurkade osas on täiesti tume maa- üksi kodus võib ju kiirus hea tunduda aga võistlustel saab õige pildi ette. Kolmandaks tuli mul testida uut foili. Paar päeva enne võistlust sain esimest korda proovida pikema fusioga foili, mis tundus kohe parem kui lühike. Paraku olid ilmad tuulised, nii et sain ainult paar korda väga tugeva tuulega sõitmas käia, ning testimisest midagi välja ei tulnud. Seetõttu toimus kogu testimine võistluste käigus, ning kuna iga päev oli 2-3 foili sõitu järjest siis vahepeal midagi muuta ei jõudnud. Seega iga päev samm korraga. Põhjus miks esimese päeva järel olin kolmas, on lihtne- sõidud toimusid väga tuulise ilmaga ja päris selget pilti kiirustest ei saanud, ning võitis see kes püsti jäi. Võiks arvata et seis läks iga päevaga järjest paremaks, aga paraku nii polnud. Need keerutavad maatuuled ajasid juhtme ikka täiesti sassi ja keeruline oli aru saada, kas asi on lihtsalt ebaõnnes või foilis. Kokkuvõtteks on mul ikkagi hea meel, et lõpuks sain asjad paika ja liikuma. Viimases sõidus, kus start midagi erilist ei olnud, suutsin esimesena ülesse märki jõuda. Allatuules aga piisavalt kindlust polnud, et vajutada, nii et panin kolari ja lõpetasin sõidu 6. Igaljuhul väike positiivne noot võistluse lõppu, mis on olnud suht pettumus. Kindlasti on mul veel väga väga palju õppida ja sättida, aga selge on see, et ega keegi veel püüdmatus kauguses pole.
Kui nüüd formulast rääkida, siis jah, pole aasta aega seda sõitnud, aga kui esimesed sõidud ära tegin, siis ei tundunudki nii hull seis ja mõtlesin et proovin. Iga päevaga läks seis järjest paremaks, ning kuigi esimesed olid üsna kaugel siis tulemused läksid järjest paremaks. Ainult viimane päev jäi veidi kripeldama. Oli vaikne tuul, ning kuna ma võtsin ainult 11.0 kaasa siis oli veidi keeruline. Sain küll hea stardi ja hea esimese krüssu, ning tundus, et võin esimeste seas(kui mitte esimesena) märki jõuda, aga enne märki jäi tuult vähemaks, ning väikse purjega ei vedanud välja. Teise krüssuga isegi võtsin tagasi,kuid viimane allatuul oli tuul päris otsas, ning kaotasin oma 5-6 kohta kindlasti, mis tähendas omakorda üldarvestuses ühe koha võrra langemist.
Ühesõnaga väga väsitav ja keeruline võistlus oli. Samas sai palju sõita mis on alati hea, sest parim trenn ongi võistlus.

Foili Euroopakad

Täna algas Poolas, Puckis formula ja foili euroopakad. Kohale tulime Tristeniga 2 päeva varem ja mõlemad päevad puhus päris palju. Tekkis kohke küsimus et mis purjed üldse regada, sest esimesteks võistluspäevadeks on tugev prognoos, samas nädala teine pool peaks olema vaikne. Lõpuks jäi ikkagi 7.9-8,6-9,3. Esimeseks päevaks oli prognoos 20+knotsi. Hommikul skipersil väideti et puhub 14kn, mille peale kõik ainult muigasid. Ilma igasuguse kõhkluseta panin 7,9 kokku ja läksin veidi varem vette. Liiga palju tuult just polnud aga vähe ka mitte. Esimeses stardis läksin pin-endist ja sõitsin rahulikult oma sõitu- nurka ei saanud, kiirus oli normaalne. Ülemises märgis oli punt üsna koos- mina u6-7. Allatules sain hea hooga veidi ette poole, kuid krüssus jälle sama jama, ning kukkusin uuesti tahapoole. Lõpuks olingi seal 6.koha peal. Veidi sättisin asju ja läks järgmine. Grammi oli nagu parem aga ikka sama seis et ülesse ei saa. Seekord oli aga tuult veidi rohkem ja kuidagi suutsin nii palju kiirusega kompenseerida et lõpuks ennast 4.sõita. Viimaseks sõiduks oli tuul juba päris raju- 25knotsi kindlasti, puhangud ilmselt rohkemgi. Nüüd hakkas juba paljudel raskeks minema. Kui krüssus väga palju ei kukutud siis allatuul oli ikka hull. Selliseid kräshe võis seal näha et jube. Üritasin rahulikult kindlapeale sõita ja mitte kukkuda, ning esimeselt ringilt tulingi 2-3. Poolakas ei saanud aga kohe sealt märgi juurest ülesse ning tänu sellele segas ka mind piisavalt palju et vajusin alla. Suht kehva koht kus olla, eriti veel kui krüssuga probleeme on. Ei hakanud ratast leiutama ja sõitsin oma sõitu- üleval märgis jälle poolakaga koos2-3. 100m saime sõita kui käis kõva pauk ning selline katapult et veepilv oli 2-3m kõrgusel. Nii juhtub kui foiliga ülbeks minna- mina sõitsin samal hetkel chikenis ja trapetsist väljas, tema küljeaasades. Edasi oli vaja ainult mitte kukkuda ja rahulikult lõpuni sõita. Enne alumist märki pidi Preiss peaaegu sisse käima, aga kuidagi suutis end esimesena finishisse saada. Kokkuvõttes minu sõidud 6-4-2 ja kokkuvõttes 3. Tulemus ju väga hull ei olegi aga sõiduga kindlasti rahul ei saa olla. Eks peab homseks natuke varustust sättima et ülesse ka saaks.
Peale kolme foili sõitu oli väike paus ja siis läks formula. Üldse ei tõmmanud merele. Esiteks oli juba kerge väss peal foilist. Teiseks puhus seal ikka väga palju ja ega see formula eriti lõbus ei ole sellise ilmaga. Lõpuks panin ikkagi 10.0 kokku ja läksin proovima. Startisin jälle pin endist ja triikisin ilma nurgata ülesse poole- kuna tuul oli nii tugev siis kannatas kiirusega sõita küll. Ülemise märgi peale pautisin üllatavalt hästi. Mida märgi poole seda rohkem hakkas aga vastu keerama. Lõpuks olin märgis u4, kuigi oleks… mis seal ikka, sest allatuul oli korralik ellujäämine- vastaschikenis ja ilma trapetsita. Mõned kohad andsin ära aga all märgis Steveiga koos. Ei saanud kohe nurka ülesse ja jäin segatud vette. Kogu krüss kulus allatuulest taastumisele ja järgmiseks allatuuleks valmistumiseks. Üleval märgis Tristeniga koos, kui kaater lihtsalt lambist ette sõidab. märk oli triivima hakanud ning kaater asendas märki- okei arusaadav, aga miks sealt kõrvalt teine kaater lihtsalt risti ette tuli? Kuna mul pole see formula siin nii tähtis siis kisasin natuke nende peale, aga kahjuks nad ei õppinud midagi. Sõitsin rahulikult finishisse ja sealt otse kaldale. Sellistes ellujäämis tingimustes võib end ühe päevaga ribadeks sõita, nii et sõidan parem ühte klassi ja korralikult. Tundus muidugi et tuult oli ka juba 25kn keskmiselt, puhangud vast 30. Tegelt oli päris hea et ma rohkem ei sõitnud, sest see mis järgmises sõidus toimus, oli lihtsalt ebanormaalne. Nagu ma juba mainisin, siis need kaatri tegelased ei õppinud midagi… Peale järgmist starti avastati et märgid olid triivima hakanud ning ostustati kaatriga neid paika sättida. Osad said märgi kätte, osad pidid kaatrit taga ajama, kuna vahepeal oli paat märgis ning kaater sõitis sellega ringi. Täiesti ajuvaba! Kes tegi lisapaute, kes tuli lihtsalt maha sellise jama peale. Igaljuhul oli enamus rahvast päris pahased.
Loodetavasti on homme juba rahulikum , nii et on nii võistlejatele kui ka korraldajatele lihtsam, ning saame korraliku sõidupäeva!

Esimene foili võistlus

Läinud nädalavahetusel toimus juba 20.korda NP Baltic Cup Eestis, mis seekord oli vähe erilisem veel ühel põhjusel. Nimelt oli esimest korda stardis windfoilid, ning esimest korda olin ka mina foiliga stardis. Kui nüüd aus olla siis väike sabin oli ikkagi enne võistlust sees, sest ma pole mitte kordagi veel teiste foilidega koos sõitnud. Seetõttu olin täiesti pimeduses, kuidas nurgad kiirused jms on. Samas väga mingit pinget peal pole, kuna tegu ikkagi esimese õppimisvõistlusega.
Esimene päev oli ainus, kus oli olemas realne prognoos, nii et oleks pidanud justkui super päev tulema. Skippers meetingul selgus aga, et kõigepealt lähevad sõitma formulad siis raceboardid ja alles siis foilid. Tehes väike arvestus kaua igal klassil aega läheb, tuli lihtsa valemiga välja et foilid peaks vette saama alles 4-5 ajal pealelõunat. Ütleme nii, et väga positiivne uudis see polnud, sest pidin kell 6 hommikul sõitma hakkama, et õigeks ajaks kohale jõuda, ning siis selgub et pool päeva passime niisama. Samas kui lubatud oli, et võistlejad saavad sõita nii formula kui foiliga, siis polnud ka väga midagi teha- eks me siis passime. Alustuseks läksidki formulad peale ning ilm tundus super, kuni mingi aeg pooled tiksusid ja pooled sõitsid. Tuul keerutas ja pagitas korralikult, nii et kohti vahetati palju- kaldalt põnev vaadata, aga teada oli, et ega seal midagi lõbusat tegelt pole. Üks sõit saadigi kirja, ning siis tuldi kaldale tagasi. Peale seda läks raceboard, ning tundus, et tuulega on kööga. Vaikselt hakkasid foilid aga vette minema, et kasvõi niisama saab sõita. Hakkasin isegi, kuid kohati oli ikka päris plekk. Kui õhk taas liikuma hakkas, otsustasin proovima minna. Tükk tiksumist et jõest välja saada, aga merel oli juba päris korralik tuul, nii et 9,3 oli juba kohati isegi palju. Kuna kaldalt tulles ühtegi lippu veel polnud siis tekkis mõte minna randa tagasi et 8,6 panna. Samas see jõest välja tiksumine võtab nii palju aega, et uurisin kohtunikult ega kaldal lipp veel ülesse ei läinud- selgus et lipp oli ülal, seega mul väga palju aega polnud, ning otsustasin jääda 9,3 peale. Sättisin veidi asju, et saaks paremini puhangud ära kannatada, ning läks sõiduks. Esimene start, nagu ikka, läks aiataha. Jäin kiirendamisega veidi hiljaks, ning siis viskas üks leedukas veel ennast stardikaatri juures sellili. Selleks et „tõkkepuust“ mööda saada, pidin korraliku kaare tegema ja jäin automaatselt teiste alla, segatud tuulde. Vaikselt võtsin sõiduga järgi, nii et teise ringi sõitsime Preissiga juba koos, kuid kohe oli näha et probleeme on allatuulega. Ette poole 3. kohast ei jõudnudki, aga tegin mõned muudatused ning üsna kiirelt järgmine sõit. Nüüd hakkasin juba varem liikuma ja sain korralikult minema. Kiirus ja nurk üsna head ning üleval märgis esimene. Allatuules sain aga niimoodi kotti et jube- teised sõitsin 10-15 kraadi rohkem alla. Krüssuga võtsin uuesti leeduka eest kinni, ning üleval märgis olin taas ees. Allatuul jälle kopi paste ning alumises märgis oli juba tema paari meetriga ees. Sain kiirusega järgi ning siis jäi sõita ainult slalli osa veel. Külg külje kõrval kuni viimase märgini, ning siis üritasin vähe järsemini sisekurvi minna. Sellised liigutused foilile aga väga ei meeldi, ning tõmbas laua serva nagu noa vee alla, ning käisin sisse. Õnneks oli Preiss kolmandana juba nii kaugel, et sain teisena rahulikult lõpetada. Kolmas sõit läks esialgu täpselt samamoodi nagu teine- krüssus liikusin hästi, allatuules kaotasin. Viimane allatuul oli juba päris vaikne, ning siis muutus vahe juba väga suureks, ning leedukas lihtsalt lendas eest minema.
Teine päev erilist prognoosi ei lubanud, kuid kohalikud ikka üritasid optimismi ülala hoida ja väitsid et ilm on soe ja võib termokas tulla. Vaadates merele, siis ükski pilt seda ei soosinud. Vahepeal tegime nalja, et leedukad käivad terve päeva viil käes ringi- sellepärast nad ongi nii kiired. Läks natuke aega mööda, ning olime ise samamoodi liivapaberid käes toimetamas. Kahjuks tuult ei tulnudki, nii et vette ei saanud. Kolmas päev oli tegelt täpselt see sama seis, ning nüüd ei julgend isegi kohalikud enam seda termotuult lubada. Hommikune pilt oli ikka väga väga vaikne. Lõuna ajal said raceboardid vette, aga isegi neile oli päris vähe. Mingi hetk vaatasin huvi pärast suuremat tuulekaarti, ning see näitas, et muugal oli juba puhanguti 7ms, mis andis lootust. Üsna kiirelt jõudis see tuul ka Piritale, ning panime foilid kokku, et sõitma minna. Seekord jäi valikusse 8,6 puri. Pikalt sõita ei saanudki kui hakkasid kõik teised ka merele kogunema- ehk kaldal oli lipp ülesse läinud. Ilm oli väga soe, tuul oli korralik- kohati veidi puhanguline ja keerutav, kuid parem ikka kui kaldal passida.
Esimene start oli rahulik, aga kiirus ja nurk head, nii et üleval märgis olin esimene. Panin allatuult ajama, ning natuke aega hiljem seljataha vaadates nägin et teised tulevad pagiga hoopis teist nurka. Leedukas viskas veel 2 lisahalssi et pagis püsida, ning tänu sellele oli ta all märgis täpselt minu ees. Teises krüssus märgi peale pautisime sünkroonis meetrise vahega. Väga tihe võitlus kestis märgini, sest mul jäi täpselt meeter puudu, ning leedukas sai märgini välja punnitatud. Teine sõit läks alustuseks samamoodi, kuid enne märki sai leedukas parema pagiga täpselt märgis minu ette. Allatuulega suurt vahe ei tulnud, ning külg külje kõrval taas teise krüssu. Nüüd hakkas leedukas aga sählama ning ühes pagis kadus tal kontroll, foil tõusis veest välja ning ta käis sisse. Minul muud üle ei jäänudki kui rahulikult esimesena lõpuni sõita. Kolmas sõit oli tuul juba veidi tugevam, aga 8,6 jaoks üsna mõnus. Krüssus sain kohe väikse vahe sisse, allatuules keegi järgi ei jõudnud. Teine ring samamoodi ,ning kindlalt esimesena finišisse. Kokkuvõttes andis see mulle 2. koha (3-2-2-2-1-1). Arvestades seda, et ma olen foiliga sõitnud vaevu pool aastat ja enne seda võistlus polnud ma mitte kordagi ühegi teise foiliga koos sõitnud ega võistelnud siis võib väga rahule jääda. Konkurent leedust on foilinud juba 3-4 aastat ja 2 aastat võistelnud. Eks õppida/testida/arendada on veel palju aga hea on näha et vähemalt suund on õige

Defi wind 2018

Nagu eestlastel juba traditsiooniks on saanud käiakse surfihooaja alguses ära Prantsusmaal, kus toimub maailma suurim purjelauavõistlus- Defi wind. Kuna päris mitu aastat on võistlus ära jäänud siis on osalejaid veidi „vähem“. Tegelikult oli kirjas ligi 1200 surfarit, kuid ligi 200 kohta jäi veel üle. Kes Defi Windiga kursis pole, siis tegu on ühe suure festival/maraton üritusega lõuna-prantsusmaal, vahemere ääres, Gruissani külas. Iga sõit toimub „rabbit“ stardiga- ehk startida tuleb kaatri ja märgi vahelt, aga alles siis kui kaater on eest läbi sõitnud ja stardiliini avanud.

Defi wind- rabbit start
Defi wind- rabbit start
Seejärel kihutavad üle tuhande surfari Port Novelli, mis on ca 7-8km kaugusel. Terve aeg paakstaagi/külgtuule kursil. Sealt uuesti tagasi Gruissani alla, uuesti Port Novelli ja finish uuesti Gruissanis.
Defi wind- pöördemärk Port Novellis
Defi wind- pöördemärk Port Novellis
Kokku tuleb seega 35-40 km kihutamist. Teada on et tegu on ainulaadse kohaga kus sellist massiüritust üldse teha kannatab, sest kuskil mujal pole nii tugevat risti kaldaga tuult. Kes siin kandis on käinud on ilmselt kuulnud „tramontanast“- ehk tuul mis tuleb mägedes ja puhub üsna tugevalt, eriti päikselise ilmaga. Seda tõestab väga hästi see, et nädal enne Defit saime koguni 3 korda käia siin lähedal La Franquis speedi sõitmas , Eesti rekordeid parandamas. Tavaliselt, kui suund on õige ja päike väljas, võib prognoosile julgelt 10 knotsi juurde panna. Tänu sellele on nii suur üritus üldse võimalik, sest ei kujuta ettegi kuidas need 1000+ surfarit vaikse tuulega stardist minema saaksid.
33101396_1664684033581228_1671772438934847488_n
Kohale tulime see kord u 2 nädalat enne võistlust, et hoogu koguda. Kuna mul jäi see aasta talvine laager ära, siis olid ka uued purjed kõik veel testimata/trimmimata. Sõita saime korralikult. Esimesest 9st päevast sai sõita 8. Edasi pidi juba vaatama hakkama, et end üle ei väsita enne võistlust. Liiga hästi mul see välja ei tulnud, kuna peamine eesmärk siia tulles oli hoopis speedi rekordid. Esimene eesmärk oli 80 ette saada, mida esimesel korral ei tulnud- üle 4h sai kihutatud, aga kui kord aastat sainult kiirust sõita siis läheb aega et hoog ülesse saada. Teisel korral oli juba natuke kindlam tunne, ning sai veelgi pikemalt sõidetud, kuni lõpuks see 8 ette tuli. Esimese eestlasena üle 80 km/h! Paraku polnud kallas kuigi soodne ja vaatamata max 81-le ei õnnestunud Eesti rekordit 10-sek üle sõita (Ametlikud eesti rekordid on 1x10sek ja 1x1h)33037629_1664684533581178_1429755618830319616_n. Päev enne defit läksime uuesti proovima ja ega ma väga optimistlik ei olnud, sest prognoos oli lahja. Päeval tuli aga päike välja, Tramontana hakkas võimendama ja rekordid hakkasid kukkuma. Lõpuks tuli koguni 10seki keskmine 81km/h- endine rekord oli 77.33100566_1664684353581196_2204151609712181248_n
Prognoos Defi ajaks lubas see aasta ka tuult- 2a tagasi kui käisin siis sõita ei saanudki. Esimene päev, ehk neljapäev ja viimane ehk pühapäev oli prognoos väga hea. Neljapäeval kell 13 oligi avamine ja skipers meeting. Kui umbes tund aega olin seal prantsuskeelset mulinat kuulanud (vahepeal räägiti paari sõnaga ingliskeeles ka), viskas mul üle ja tulin ära. Panin rahulikult asjad kokku, viisin 2 komplekti randa, sõin, ajasin kalipsogi juba selga, ning läksin tagasi. Tunne oli selline nagu polekski vahepeal ära käinud, sest samasugune pläkutamine käis edasi. Prantslastega rääkides saingi teada et üritatakse aega viivitada, et õhtu poole tuul veidi rahuneks. Lõpuks poole 3 aegu pandi ka stardi protseduur käima- siin antakse 1h enne starti hoiatus, ning kõik saavad kellad käima panna. Seejärel jooksevad kõik korraga end välja regama (rannas oli lauad koos nimekirjadega, kuhu tuleb alkiri panna enne vette minekut ning tagasi tulles). Kuna minul olid kõik asjad valmis otsustasin kohe proovima minna. Ametlikud tuuleandmed olid ca 30 knotsi, puhangutega 40, aga hirjmutati et Port Novellis on veelgi tugevam. Läksin alustuseks 6,4 ja manta 54ga. Stardialas tundus kõik normaalne, aga veidi maad edasi olid juba puhangud päris tugevad. Oleks tavaline lühike slalli rada, poleks probleeme, aga 40km maratoni tundus kahtlane. Eks tunda andis ka need eelmised pikad speedi päevad. Läksin tagasi kaldale ja võtsin 5,2, mis tundus üsna paras.
Teada on et kui 1200 surfarit tahab korraga minema saada, on start ülioluline. Olen kuulnud palju lugusi kuidas jäädakse stardis tiksuma või ujuma, nii et üritasin iga hinna eest seda vältida. Paraku jõudsin ikka veidi liiga vara liinile ja nii me seal väga suure pundiga poolklissis üritasime aega viivitada. Samas oli rahvast nii palju et ega hooga tagant poleks enam läbi mahtunud. Kuna rahvast oli palju, ei näinud ma täpselt millal kaater sõitma hakkas, nii et magasin stardi veidi maha.33043217_1664683923581239_1874254566116032512_n Samas sain glissis minema, nii et ei midagi hullu- 40km aega kihutada. Üsna kiirelt sai selgeks, et ega mul praegu sellist kiirust ei ole, et esimestega võidu sõita- lihtsalt tugeva tuule ja suure kiirusega jääb kontrolli puudu. Lisaks oli minu 5,2 veidi vähe- 5,6/5,8 oleks olnud ideaalne. Esimesel sirgel polnudki väga mingit erilist massiürituse tunnet- sain rahulikult vabas vees sõita. Enne märki vaatasin esimest korda seljataha, et teada kuidas märki võtma minna ja see vaade oli juba võimas- 1000+ surfarit kõik kihutavad nii kuidas jaksavad! Märgis õnneks liiga tihe liiklus veel ei olnud- sain ilusti märgi juurest jibe tehtud, veidi pumpamist ja rahulikult minema(Märgis olin näteks Ludoga(ESP-12) koos). Samas tuule suund oli päris kehva. Terve tagasi ots oli korralik krüss ja5,2 ning 74l laud pole just erilised krüssajad. Proovisin esialgu pidevalt hooga allapoole lasta, et siis vabas tuules jälle ülesse krüssata. Ega lõpuks liiga palju varu ei jäänudki, ning sain päris täpselt märgi kätte. Juba ees otsas oli mitmeid kes ei läinudki välja. Uuesti Port Novelli poole sõit oli lihtsalt täis hooga kihutamine- vajuta nii palju kui jaksad. Õnneks oli liiklus ka juba hõredam, nii et sai sõita täpselt nii nagu ise tahad. Viimane ots tagasi oli tuult juba selgelt vähe 5,2 jaoks aga kuidagi õnnestus ikkagi ilusti finishisse välja krüssata ja 33 kohaga lõpetada. Mõnus nauditav sõit, ei midagi erilist ega veri ninast väljas punnitamist, ning kui arvestada et stardis oli 1200 surfarit siis pole ka kõige hullem koht.
Teine võistluspäev tuult ei olnud ja tegelikult kuluski väike puhkepäev ära. Laupäev oli praktiliselt sama seis, ainult et vihmane ja udune ning teada oli, et mingi aeg tuleb torm peale. Läksime päeval järvele sõitma, aga ega sealgi väga ei puhunud. Foiliga sai vahelduva eduga sõita, aga midagi head polnud. Seejärel väike ringkäik Leucattesse kus toimus midagi suvealguse laadset- „päikese festival“. Päikest muidugi polnud, suhteliselt jahe ja rahvast tagasihoidlikult. 5-6 aegu hakkas järsku päris kõvasti puhuma ja korra käis isegi peast läbi mõte, et äkki antakse start. Samas ütles loogika kohe, et isegi kui kohe toimuks koosolek, kus pandaks 60min stardiprotseduur käima, siis enne 6-7 starti ei anta, ning see on juba liiga hilja, kuna tagumise otsa sõitjad jääks juba pimedale. Igaljuhul oli torm kohal, mis pidi järgmised paar päeva paugutama. Tagasi Gruissani sõites vaatasin telefonist teadet, et pühapäeval toimub koosolek kell 8 ja start9, ning plaanis 3 sõitu.33078805_1664684180247880_1953171996019785728_n
Pühapäeva hommikul 6:30 äratus… pilves, vihmane, tuuline ja ebameeldivalt külm- kirjade järgi 9C kuigi tundus külmem. Kui varem oli plaan lihtne- kõige väiksemad asjad kokku ja starti, siis nii lihtsalt ei läinud. Vihmane ilm surus tuult maha. Panin 5,2 ja 6,4 valmis lootes et liiga vaikne see tuul ikkagi pole. Soe kohv ja pudru sisse ning koosolekule. Taas tükk aega venitamist ja passimist. Pool rahvast pidi veel telgist väljas vihma käes ootama. Lõpuks pandi ikka aeg käima, sai end välja regatud, paks kalipso selga ja merele. Panin igaksjuhuks 6,4 ja 106- kui peaks olema samamoodi krüssu otsaga sõit, siis tuleb suurem laud kasuks. Startida oli nende suurte asjadega ikka väga lihtne. Loksusin vaikselt liinile, kaater kihutas eest läbi ja leegid.33042199_1664683893581242_1982772751710027776_n Pikalt sõita ei saanud, kui oli selge et asjad on ikka liiga suured. Laud laperdas, puhangutes ei suutnud purje maha tõmmata ja vaikselt vajusin läbi pundi tahapoole. Iga otsaga läks tuul ka järjest tugevamaks ja stabiilsemaks, nii et pidin lihtsalt läbi loksuma. Lihtne see polnud, sest ei mõju just kuigi innustavalt kui sinust lihtsalt kahelt poolt korraga mööda kihutatakse… jube. Kuidagimoodi sain lõpuni sõidetud ja mingi ime läbi olin 49. Tundus küll nagu oleks minust 200 korda mööda sõidetud.
Teiseks sõiduks panin väiksed asjad- 5,2 ja 74l manta. Start kuigi hea ei olnud ja esimesed said kohe algul vahe sisse. Endiselt oli tunne et kiirust lihtsalt pole. Põhjus ilmselt selles, et laud oli liiga väike. Nii väikse lauaga võib siledal küll kihutada, aga chopis hakkab laua liiga väike ahter läbi vajuma, ning pidurdama. Kohad väga ei muutunud- sõitsime pundiga terve raja läbi, ning tunne oli nagu oleks piiraja peal ning kiiremini ei saa. Lõpuks 43. 33045734_1664683793581252_2158589574433996800_n
Peale seda arvasin juba et ongi kõik, sest tundus et aega lihtsalt enam pole. Väss oli ka peal ja viskasin juba lebosse, kui Valde järsku tuli ja ütles, et tuleb veel üks sõit. Tundus küll imelik ,et nii hilja veel sõite tehakse, aga korraldajad ei tahtnud sõitjaid minema lasta mõttega, et lubati kolme sõitu, aga isegi ei üritatud.
Kuna väss oli korralik ja neljas sõit oleks nagunii mahaviskamise andnud, siis läksin lihtsalt läbi sõitma ja võtsin ikkagi väikse 5,2 purje ja laenasin Valkna käest natuke suurema 88manta. Kalda all panin jalad aasa ja täiegi minema- tundus, et kõik sobis. Stardis oli tunda et natuke on tuul juba järgi andnud, kuid sain ilusti minema, ning esimest korda oli tunne, et nüüd saab lõpuks võidu sõita. Selle asemel et läbi pundi tahapoole vajuda, suutsin ilusti tempos püsida ja isegi ette poole tõusta.33072694_1664683833581248_854732022713679872_n Veidi enne esimest märki hakkas aga tuul lahjaks jääma ja pidi kõvasti punnitama, et märki välja minna- õnneks oli minust all pool veel päris palju rahvast. 100m enne märki sai tuul päris otsa ja tiksusin ümber märgi- taas polnud ma ainus. Natuke veel tiksumist ja sain üsna kiirelt minema, aga kogu sõit oli kikivarvul pumbates. Millal viimati sai 8km ühel halsis 5,2 purjega pumbatud? Iga natukese ajapärast väsis keegi ära ja vajus glissist välja. Muidugi oli 30kiloseid ka kes tagant hooga tuli, kuid mõned üksikud. Talvine suusavorm andis tunda, ning pumpasin peaaegu lõpuni välja, kuni tuli kaater ja näitas, et sõit on katkestatud, mis oli ka üsna aimatav. Sellega saigi minu esimene Defi Wind läbi ja kohaks 35.32929976_1664683773581254_1131379460478599168_n
Peale võistlust jäi pähe kahetisi mõtteid- üks oli see, et midagi erilist ju polnudki see Defi Wind, nagu lubati. Teisest küljest jäi kripeldama see, et ma normaalse enesetundega kordagi sõita ei saanud- jäävad ainult oleksid ja poleksid, et mis oleks kui talvel oleks laagris käinud ja õiged asjad all? Võib-olla peab ikkagi uuesti minema. Igaljuhul põnev kogemus ja eks siis ole järgmistel aastatel näha kas lähen jälle või mitte